USA vabariiklased nõuavad asüülitaotluste eest 1000 dollarit tasu!

USA vabariiklased nõuavad asüülitaotluste eest 1000 dollarit tasu!

Arutelu immigratsioonipoliitika üle USA-s saab vabariiklaste uue ettepanekuga hoogu juurde. Eelarve ettepanekuga taotletakse sisserände reguleerimiseks ja riigi julgeoleku suurendamiseks tasu vähemalt 1000 dollarit varjupaigataotleja kohta. Seda meedet toetasid esindajatekoja kohtukomitee vabariiklastest seadusandjad, kes propageerivad ka kava kohandada tasusid inflatsiooni tõusu korral. Samuti tuleb maksta 8500 dollari suurune tasu sisserändaja lapse föderaalse eestkoste alt äravõtmise eest, samas kui saatjata lapsed paigutatakse föderaalse järelevalve all kasuperele.

Uued tasud ei mõjuta mitte ainult varjupaigataotlusi, vaid ka töölubade ja rohelise kaardi taotlusi. Meetmed on osa laiemast immigratsiooni ohjeldamise strateegiast. Seda ettepanekut toetab Valge Maja, kes avaldas hiljuti arvukalt profiile väidetavatest kuritegelikest migrantidest, kes on seotud tõsiste kuritegudega, sealhulgas laste väärkohtlemise, mõrvade ja vägistamisega, et rõhutada probleemi kiireloomulisust.

Varjupaigataotleja hüvitised Saksamaal

Paralleelselt USA arengutega on selge, et asüüli- ja migratsiooniteema arutatakse intensiivselt ka Euroopas. Saksamaal olid 2023. aastal varjupaigataotlejate teenuste brutokulud ligikaudu 6,3 miljardit eurot. Suurem osa nendest kulutustest tehti põhiteenustele, mis hõlmavad eluase, toitu, kütet, rõivaid ja tarbekaupu. Kokku moodustas erivajadustega seotud teenuseid – näiteks haigestumise või raseduse korral – ligikaudu 1,24 miljardit eurot. Netokulud olid ligikaudu 5,98 miljardit eurot, mis on veidi alla brutokulu.

Föderaalvalitsus kavandab 2024. aastaks varjupaigaga seotud kulude katteks ligikaudu 21,3 miljardit eurot. 2022. aastal hõlmasid pagulastega seotud kulud ka meetmeid, et võidelda lennu- ja integratsiooniteenuste põhjustega. Praeguses olukorras saavad umbes 486 100 inimest Saksamaal 2022. aasta lõpus varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse alusel tavapäraseid hüvitisi.

Rändesuundumused Saksamaal

Põhjalik rändearuanne näitab ka huvitavaid suundumusi: 2023. aastal kolis Saksamaale kokku 1 932 509 inimest, samas kui riigist lahkus 1 269 545 inimest. Vaatamata sellele sisserändele vähenes rändesaldo eelmise aastaga võrreldes enam kui poole võrra, +662 964 inimeseni. Välisriikide kodanike osakaal immigratsioonis langes 93,1 protsendilt 2022. aastal 90,1 protsendile 2023. aastal. Eriti tähelepanuväärne on sisserände langus Ukrainast, mis langes 2022. aasta 1 097 882-lt 276 047 immigrandini.

Üldiselt jääb arutelu immigratsiooni ja varjupaiga üle keskseks sotsiaalseks probleemiks mitte ainult USA-s, vaid ka Saksamaal. Varjupaigataotlejate hüvitiste maksmine ja integratsiooni väljakutsed on jätkuvalt arutluse all ja on poliitiliste otsuste keskmes.