Ettevõtja pahameel: suhkruvalitsus viib Austria kaosesse!

Ettevõtja pahameel: suhkruvalitsus viib Austria kaosesse!

Österreich - Austria ettevõtjate meelepaha praeguse valitsuse suhtes kasvab. Kriitika on eriti suunatud nn Zuckerli koalitsiooni vastu, mis koosneb ÖVP-st, Spöst ja NEOS-ist. Facebooki postituses avaldas vahtpolüüri ettevõtja oma meelepaha valitsuse poliitiliselt motiveeritud tegudega, mis avaldasid ettevõtjatele suurt survet. Need peavad näitama rangeid tulemuslikkuse tõendeid, korralikke raamatupidamist ja vastavaid volitusi, samas kui poliitika toimib sageli ilma selgete juhisteta. See viib üha suurema usalduse killustatuseni poliitiliste otsustajate vastu.

Eriti murettekitavad peamised kriitikad, mis majanduse valdkonnale toob: laialivalguv valitsusalade võlg ja raha raiskamine küsitavate projektide jaoks. Mõne valitsuse kulutuste suurendamiseks on oluline märkida, et meetmed ei anna sageli loodetud tulemusi. Näiteks kritiseeritakse teravalt parlamendi kulukat ümberkujundamist, mis on ette nähtud üle 500 miljoni euro.

võlapoliitika kriitika

Lisaks on välja toodud tohutute kulutuste ja rahastamise küsitava jaotuse tohutud kulud, mis tagab täiendava ebakindluse. Lisaks rõhutatakse pensioni- ja tervishoiusüsteemide jätkusuutliku rahastamise vajadust. Teatud ebakindlus eelarvedefitsiidi osas, mis kõikub vahemikus 4,6 kuni 12 miljardit eurot, tugevdab ettevõtjate hirmu.

Rene Schachner, kaubanduse ja käsitöö vabaduse föderaalne divisjoni esimees, toetab ettevõtlusprobleeme ja nõuab Austria stabiliseerimiseks selget keskendumist majandusküsimustele. Samuti kuulutatakse välja tungiv vajadus põhjaliku haldusreformi järele, mis peaks põhinema "Austria konventsioonil". Nõudmised professionaalselt pädevate ministrite järele, kes suudavad välja töötada sobivaid lahendusi, muutuvad valjemaks.

Finantsraamistik Austrias

Austria saavutab oma riigitulu peamiselt maksude, näiteks palgamaksu ja käibemaksu kaudu. Kuid kui kulud ületavad pidevalt sissetulekut, on riigil muud muud valikut kui laenude võtmine - see viib otseselt valitsuse võla suurenemiseni. Võlapiduri kasutuselevõtt 2009. aastal peaks piirama. See määrus võimaldab valitsusel registreerida uusi võlgu igal aastal kuni 0,35 % sisemajanduse kogutoodangust (SKP).

Kriisi ajal võimaldab võlapiduri majanduslik komponent suuremat võlgade vastuvõtmist nõudlust stimuleerida. Kriitikud väidavad siiski, et see määrus viib sageli oluliste investeeringuteni infrastruktuuri. Võlapiduri reformi ettepanekud sisaldavad, et majanduslikult pingelistel aegadel võib olla heldem rohkem ulatust ja ei ohusta seega majanduslikku stabiilsust.

Nüüd tuleb luua ettevõtluskeskkond, mis tugineb jätkusuutlikele finantsstrateegiatele, selle asemel, et esitada prioriteet lühiajaliste poliitiliste otsuste jaoks. Ainus viis tagada, et tulevased põlvkonnad ei puutu kokku ülekaaluka võlakoormusega, mis tuleneb ebapiisavatest poliitilistest otsustest.