Ettevõtjate rahulolematus: Zuckerli valitsus viib Austria kaosesse!

Ettevõtjate rahulolematus: Zuckerli valitsus viib Austria kaosesse!

Austria ettevõtjate rahulolematus praeguse valitsusega kasvab. Kriitika on suunatud eelkõige nn maiasmokkade koalitsioonile, kuhu kuuluvad ÖVP, SPÖ ja NEOS. Facebooki postituses väljendas Steiermarki ettevõtja rahulolematust valitsuse poliitiliselt motiveeritud tegevusega, mis avaldas ettevõtjatele suurt survet. Nad peavad näitama ranget tulemuslikkust, nõuetekohast raamatupidamist ja asjakohaseid volitusi, samas kui poliitikud tegutsevad sageli ilma selgete juhisteta. See toob kaasa usalduse üha suurema killustumise poliitiliste otsustajate vastu.

Eriti murettekitavad on peamised etteheited, mida äri on tõstatanud: riigivõla suurenemine ja raha raiskamine küsitavate projektide peale. Valitsuse kulutuste suurenemise ajal on oluline märkida, et poliitika ei anna sageli oodatud tulemusi. Näiteks on teravalt kritiseeritud parlamendi kallist renoveerimist, mis peaks maksma üle 500 miljoni euro.

Võlapoliitika kriitika

Lisaks juhitakse tähelepanu tohututele kulutustele valitsuskonsultantidele ja küsitavale rahastamise eraldamisele, mis tekitab täiendavat ebakindlust. Samuti rõhutatakse pensioni- ja tervishoiusüsteemide jätkusuutliku rahastamise vajadust. Teatav ebakindlus eelarvepuudujäägi osas, mis kõigub 4,6 ja 12 miljardi euro vahel, suurendab ettevõtjate hirme.

Vabaduspartei föderaalne aseesimees kaubanduse ja käsitöö alal Rene Schachner toetab ettevõtlusega seotud muresid ja kutsub üles keskenduma selgelt majandusküsimustele, et Austria asukohta stabiliseerida. Samuti kuulutatakse välja tungiv vajadus tervikliku haldusreformi järele, mis peaks põhinema “Austria konventsioonil”. Üha valjemaks lähevad üleskutsed tehniliselt pädevate ministrite järele, kes suudavad sobivaid lahendusi välja töötada.

Finantsraamistiku tingimused Austrias

Austria teenib riigitulu peamiselt maksudest, nagu palgafondimaksud ja käibemaks. Aga kui kulutused ületavad pidevalt tulusid, ei jää riigil muud üle, kui võtta laenu – mis toob otseselt kaasa riigivõla kasvu. Võlapiduri kasutuselevõtt 2009. aastal oli mõeldud piiri seadmiseks. See määrus lubab valitsusel võtta igal aastal uut võlga kuni 0,35% sisemajanduse koguproduktist (SKT).

Kriisi ajal võimaldab võlapiduri majanduslik komponent nõudluse stimuleerimiseks suuremat laenu võtta. Kriitikud aga väidavad, et see määrus viib sageli selleni, et olulisi investeeringuid infrastruktuuri ei tehta. Võlapiduri reformimise ettepanekud hõlmavad seda, et võib-olla tuleks seda heldemaks muuta, et majanduslikult pingelistel aegadel rohkem mänguruumi anda ja seega mitte ohustada majanduslikku stabiilsust.

Nüüd tuleb luua ärikeskkond, mis keskendub jätkusuutlikele finantsstrateegiatele, mitte ei sea esikohale lühiajalisi poliitilisi otsuseid. See on ainus viis tagada, et tulevased põlvkonnad ei seisaks silmitsi ebaadekvaatsetest poliitilistest otsustest tuleneva muserdava võlakoormaga.