Linnad ja mobiilsus: Graz kutsub tulevikuks rohelist transporti

Linnad ja mobiilsus: Graz kutsub tulevikuks rohelist transporti

26. märtsil 2025 toimus Grazis Austria Linnade Liidu transpordiasjade tehnilise komitee koosolek. Moto “mõtle globaalselt – tegutse lokaalselt” all arutasid mitmete Austria linnade ja Euroopa Komisjoni esindajad linnalise liikumiskeskkonna kontseptuaalset rolli rohelise kokkuleppe kontekstis. Osalejad rõhutasid, et 2027. aasta lõpuks tuleb üheksas Austria linnas vastu võtta säästva linnaliikluse kava (SUMP). Linnade liit esindab 260 liikmesomavalitsust, mis esindavad kahte kolmandikku Austria elanikkonnast ja 70 protsenti töökohtadest. Austria esitab riiklike ametiasutuste toetusel regulaarselt Euroopa Komisjonile asjakohaseid liikuvusnäitajaid.

Grazi abilinnapea Judith Schwentner rõhutas oma kõnes linnade keskset rolli turvalises ja tõhusas liikuvuses. Ta andis ülevaate Grazi praegustest meetmetest, mis hõlmavad muu hulgas kõndimise ja jalgrattasõidu edendamist ning ühistranspordi laiendamist. Eelkõige said positiivse vastuse automatiseeritud juurdepääsukontrollid. Üle 25 linna nõuavad nende kasutuselevõttu Itaalia eeskujul, samas kui positiivselt hinnati ka uute õigussätete läbivaatamist, mis keelavad e-mopeedid jalgratta- ja kõnniteedel. Klagenfurti abilinnapea Ronald Rabitsch kutsus föderaalvalitsust üles võtma siduvaid kohustusi jalgrattasõidu ja kõndimise toetamiseks.

Rahalised väljakutsed ja valitsuse kohustus

Riikliku toetuse vajadust käsitles ka Klagenfurti linnavolinik Sandra Wassermann, kes tõi välja, et linnadel on vaja üle miljardi euro uute sõidukite ja bussitranspordi dekarboniseerimiseks vajaliku taristu hankimiseks. Uus valitsus on juba võtnud endale kohustuse laiendada ühistransporti, mis peaks linnadele liikuvuse planeerimisel kasu tooma.

Sessioonil käsitleti ka muid aktuaalseid teemasid nagu säästev linnalogistika, alternatiivkütuste taristu ja 30 km/h kiiruspiirangute kehtestamine kooliteedel. Linnatranspordi planeerimine seisab silmitsi väljakutsega võtta arvesse nii kodanike vajadusi kui ka reageerida tulevastele liikuvuskontseptsioonidele, nagu autonoomne sõit.

Autonoomne sõit kui tuleviku mobiilsuse kontseptsioon

Autonoomne sõit peaks muutma linnaliiklust põhjalikult. Valju Deloitte See võimaldab uusi mobiilsuse kontseptsioone, mille abil sõidukid saavad iseseisvalt ühest kohast teise sõita. Kommertsrakendused, nagu isejuhtivad taksod ja süstikpargid, mängivad siin keskset rolli. Nendel transpordivahenditel on mitmeid eeliseid: need on saadaval igal ajal, ei nõua juhiluba ja võimaldavad kuluefektiivset kasutamist, kuna puudub vajadus juhi järele. Prognooside kohaselt võivad robottakssist ja süstikutest 2035. aastal saada 21. sajandi peamine transpordivahend.

Autonoomsete sõidukite kasutuselevõtt tekitab aga küsimusi ka autotööstuse ja ühistranspordi ärimudelite kohta. Linnaplaneerijad on kohustatud jälgima liikluse arengut ja kasutama linnapiirkondades vabaneva parkimiskoha potentsiaali. Liikuvuse muutus ei too linna infrastruktuurile ja majandusele kaasa mitte ainult võimalusi, vaid ka väljakutseid.

Maailmas, mis liigub üha enam automatiseeritud ja jätkusuutlike liikumissüsteemide poole, on linnade, riiklike ametiasutuste ja Euroopa Komisjoni vaheline teabevahetus tulevikukindlate lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks ülioluline. Autonoomse sõidu ja sellega seotud väljakutsete kohta lisateabe saamiseks külastage Böll.