Zelenski: Lihavõtted toovad Ukrainas rahu lootust!

Zelenski: Lihavõtted toovad Ukrainas rahu lootust!

20. aprillil 2025 pöördus Ukraina president Volodõmõr Zelenski avalikkuse poole, et rõhutada ülestõusmispühade tähtsust, mis on Ukraina kristlaste kõrgeim püha. Oma kõnes tõstis ta esile rahva usku ja tänas Ukraina mehi ja naisi toetuse eest raskel konfliktiperioodil Venemaaga. Zelenski kritiseeris teravalt Venemaa valitsust ülestõusmispühade ajal relvarahu teesklemises ja andis mõista, et Ukraina teab täpselt, mille eest ta kaitseb ja mille eest võitleb. Ta kandis halli traditsioonilise Ukraina tikandimustriga särki vyshyvanka ning rääkis tulevasest elu- ja rahupäevast Ukrainas. Vastavalt ajalehe Kleine Zeitung kehtis Vladimir Putini ühepoolne 30-tunnine lihavõttepühade relvarahu, mis kehtis alates 6. kl. Laupäevast pühapäeva keskööni õõnestasid Vene rünnakud laupäeva õhtul ja pühapäeva hommikul.

Pühapäeval Moskvas Päästja Kristuse katedraalis jumalateenistusel osalenud Putin väitis, et palvetab püsiva ja õiglase rahu eest. Jumalateenistust juhtis patriarh Kirill, kes kirjeldas sissetungi Ukrainasse kui kaitsevõitlust. President Putin põhjendas oma pretensiooni Ukrainale venelaste ja ukrainlaste ajaloolise ühtsusega, mis on pärit Kiievi-Vene omast. Seevastu Ukraina väidab oma ajalugu ja seob oma identiteedi 1991. aasta iseseisvumisega.

Esimene telefonikõne Zelenski ja Putini vahel

Märkimisväärse sammuna pidasid Volodõmõr Zelenski ja Vladimir Putin esimest korda ühise telefonivestluse Ida-Ukraina aastaid kestnud konfliktist. Initsiatiiv kõnelusteks tuli Kiievist, Kreml kinnitas, et arutati erinevaid teemasid, sealhulgas olukorda Donbassis ja vangide vahetamist. Gmx andmetel oli 12. juulil Pariisis plaanis ka kohtumine Venemaa, Ukraina, Prantsusmaa ja Saksamaa nõunike vahel. Kuigi Putin pole veel Zelenskit valimise puhul õnnitlenud, pole ta välistanud ka isiklikku kohtumist.

Zelenski eesmärk on Ida-Ukrainas sõda kiiresti lõpetada, kuid vajab parlamendis kindlat võimubaasi, eriti pärast 21. juuliks kavandatud parlamendivalimisi. Samal ajal on Donbassi lahingud, mis on alates 2014. aastast nõudnud üle 13 000 inimelu, endiselt võtmeküsimuseks, mis mõjutab nii Ukraina sise- kui ka välispoliitikat.

Konflikti ajalooline kontekst

Ukraina ja Venemaa vahelisel konfliktil on sügavad ajaloolised juured, mis ulatuvad Kiievi-Vene ajast. Ajaloolased nagu Marc Bloch rõhutavad nii ukrainlaste keerulist identiteedi arengut kui ka Venemaa impeeriumi rõhumise ajaloolisi mehhanisme. Sajandite jooksul mõjutasid Ukrainat erinevad impeeriumid, sealhulgas Poola ja Osmanid, ning oli poliitiliselt nõrk, mille tulemuseks oli multikultuurne ühiskond. Alates 19. sajandist kujunes välja teadlikkus ukraina identiteedist, mida kuni 20. sajandini iseloomustasid piirkondlikud ja usulised kuuluvused. Neid punkte käsitletakse üksikasjalikult [bpb] analüüsis (https://www.bpb.de/shop/zeitschriften/apuz/194816/geschichte-hintergruende-ukrainisch-russischer-kritike/).

Arvestades seda ajaloolist teavet, saab selgeks, et praegust olukorda Ukraina-Venemaa konfliktis ei määra mitte ainult geopoliitilised ambitsioonid, vaid ka sajanditepikkune sotsiaalne ja kultuuriline dünaamika, mis jätkuvalt toimib. Nende konfliktide lahendamine nõuab seetõttu vastavate rahvuslike identiteetide ja neid kujundanud ajalooliste kontekstide sügavat mõistmist.