Šokk Steiermarkis: 15 koera vabastati katastroofilise pidamise alt!

Šokk Steiermarkis: 15 koera vabastati katastroofilise pidamise alt!

Steiermargis näidati 46-aastasele koeraomanikule murettekitavat hoolimatust loomade heaolu suhtes. Pärast pühapäeva hommikul toimunud kontrolli leiti mehe kinnistul katastroofilised tingimused. Piirkonnas elas mitu eksinud koera, sealhulgas raskelt vigastatud husky kutsikas, kes leiti koerakuutist. Olukorda hindama kutsuti Murtal BH ametlik veterinaararst. Õudust tekitas ka noore husky lagunenud korjuse avastamine katkisest sügavkülmast. Need tingimused viisid selleni, et osa koeri püüti kinni ja viidi lähedalasuvasse loomade varjupaika. Koeraomanikku, kelle vastutusel peeti piinavates tingimustes umbes 20 looma, ootab ees kriminaal- ja haldusuurimine loomade julma kohtlemise eest. Temast on juba teatatud Leobeni prokuratuurile pärast seda, kui vald elanikkonda asjaoludest teavitas. Kolm koera on veel tabamata ja arvatavasti on endiselt piirkonnas ja on ohus.

Enamikus riikides, sealhulgas Austrias, sõnastatud loomakaitseseadus on mõeldud loomade elu ja heaolu kaitsmiseks. Loomakaitseseaduse 1. lõike kohaselt on keelatud ilma mõistliku põhjuseta tekitada loomadele valu, kannatusi või kahju. Selle seaduse rikkumine võib kaasa tuua rahatrahvi ja vangistuse. Looma väärkohtlemises süüdimõistetuid ootab olenevalt süüteo raskusest kuni kolmeaastane karistus nii looma väärkohtlemise kui tapmise eest. Ühised karistused hõlmavad ka trahve haldusõiguserikkumiste eest, nagu koera väljaheidete eemaldamata jätmine või rihma otsas hoidmata jätmine.

Loomade julma kohtlemise õiguslikud tagajärjed

Siiski väheneb aruannete kohaselt tõenäosus, et sellised loomakaitsekuriteod saavad asjakohase karistuse. 2020. aastal mõisteti Saksamaal loomakaitsealastes rikkumistes süüdi vaid 1027 inimest, kellest 95 protsenti said trahvi. Loomade julma kohtlemise õiguslik käsitlus toob välja, et paljudel juhtudel on valu või kannatuse tõendamise nõuded väga kõrged, mis muudab kriminaalvastutusele võtmise raskemaks. See on eriti murettekitav, kui arvestada, et enamik tegevusi, mis rikuvad loomakaitseseaduse paragrahvi 17, mis keelab looma hukkamise ilma mõistliku põhjuseta, ei ole piisavalt vastutustundlikud.

Lisaks eelnimetatud juhtumitele teeb asja hullemaks see, et põllumajanduses rakendatakse loomade heaolu rikkumiste suhtes sageli teistsuguseid standardeid kui koduloomade suhtes. Sageli teatatakse, et paljud loomade heaoluga seotud kuriteod põllumajanduses jäävad teatamata ja prokurörid loobuvad paljudest juhtumitest. Poliitiline mõju ja struktuursed seosed takistavad loomakaitseseaduse tõhusat kohaldamist. Sellegipoolest on ekspertide sõnul muutunud kõlavamaks üleskutsed põhjalike reformide järele, et tõhusalt karistada loomade heaoluga seotud rikkumisi.

Steiermarki juhtum on murettekitav näide väljakutsetest loomakaitses ja väärkohtlemise tõsistest tagajärgedest. Eks ole näha, kuidas vastavad ametivõimud nendele rikkumistele reageerivad ja kas õiguslikud tagajärjed on sellisel raskel loomapiinamise juhtumil asjakohased. Koeraomanik ja tema loomapidamise asjaolud on nüüd juriidilistes ja ametlikes vaidlustes esikohal.