Hädaolukord kokpitis: kaaspiloot teadvuseta, lennuk lendab üksi!

Hädaolukord kokpitis: kaaspiloot teadvuseta, lennuk lendab üksi!

Murettekitav vahejuhtum leidis aset 17. mail 2025, kui Lufthansa lennuk sattus 2024. aasta veebruaris lennul Frankfurdist Sevillasse kriitilistesse olukordadesse. Vastavalt Kleine'ile Zeitung, kaaspiloot oli lennu ajal teadvuseta ja ta kasutas tahtmatult juhtseadiseid, mis tekitas tõsise ohutusolukorra.

Tollal kokpitist tualetipausile lahkunud kapten puudus vaid lühikest aega, kui kaaspiloot 36 sekundit pärast lahkumist kokku kukkus. Tänu aktiivsele autopiloodile suutis lennuk siiski stabiilselt lennata ja lõpuks ohutult maanduda Madridis, kus pardal oli 199 reisijat ja kuus meeskonnaliiget, teatab [n-tv](https://www.n-tv.de/panorama/Lufthansa-Machine-fly-zwei- Minuten-ohne-Pilot-788625html-78).

Meeskonna reageerimine ja hädaolukorra protseduurid

Vastav asutus CIIAAC kirjeldas juhtumile reageerimist professionaalseks ja tõhusaks. Samal ajal kui kaaspiloot, kes näitas meditsiinilise hädaolukorra märke – ta oli kahvatu, higistas tugevalt ja tegi kummalisi liigutusi – nägi hädas abi, proovis kapten mitu korda koodi abil kokpiti turvaukse avada. Pärast viit ebaõnnestunud katset sisestas ta lõpuks hädaabikoodi, mis avas ukse lukust. Kaaspiloodil õnnestus uks käsitsi avada vahetult enne selle automaatset avanemist.

Oluline on märkida, et kaaspiloodil oli krambihoog, mille tulemuseks oli lüliti tahtmatu aktiveerimine. Temaga kaasas olnud arst andis teel esmaabi ja kaaspiloot viidi pärast ohutut maandumist haiglasse. Uuringud näitasid, et tegemist oli epilepsialaadse hooga, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et 38-aastasel kaaspiloodil oleks olnud varasemaid haigusi.

Ohutusprobleemid ja soovitused

Juhtum tõstatab olulisi ohutusküsimusi kokpiti kahekohalise hõivatuse kohta. Nende sündmuste tõttu palutakse Euroopa Lennundusohutusagentuuril (EASA) olemasolevad ohutusjuhised uuesti läbi vaadata. Aruandes soovitatakse piloodi kabiinist lahkumisel alati kokpitis viibida teine ​​volitatud isik. EASA oli juba pärast Germanwingsi 2015. aasta krahhi teinud sarnase soovituse, mida 2016. aastal muudeti.

EASA praegustes kaalutlustes võetakse arvesse tegevuskogemust alates soovituse „2 inimest kokpitis” kehtestamisest ja järgitakse paindlikku riskipõhist lähenemisviisi. Nagu EASA selgitab, peavad operaatorid viima läbi riskianalüüsi, et hinnata personalikorralduse vajadust.

Juhtum rõhutab vajadust veelgi tugevdada lennuohutust ja kohandada olemasolevaid poliitikaid, et tagada reisijate ja meeskonna heaolu.