FPÖ ründab uut asüülitaotluse eelnõu – hädaabiplaanide pärast!

FPÖ ründab uut asüülitaotluse eelnõu – hädaabiplaanide pärast!

Austria asüüli- ja rändepoliitika praegustele arengutele keskendutakse tugevalt, eriti kuna FPÖ (Austria Vabaduspartei) kritiseeris föderaal- ja osariikide valitsuste vahelise lepingu 15a eelnõu. See eelnõu on ülioluline, kuna see tuleb ELi varjupaiga- ja rändepakti kontekstis, mis tuleb rakendada 2026. aasta juuniks. Väike ajaleht teatab, et FPÖ riiginõunik Hannes Amesbauer, Martin Antauer, Wolfgang Fürweger ja Thomas Dim kirjeldasid eelnõud kui "ultimaatumiga piirnevat lähenemisviisi".

Eelnõu näeb ette olulisi muudatusi, sealhulgas uut sekkumisõigust, mis on seotud 2015. ja 2016. aasta kogemustega. Toona tõid sarnased õigused kaasa konteinerkülade ja suurte linnaosade tekke. Kriitikud kardavad, et kogukonna vastupanu tingimustes võib see viia pagulaste sundmajutamiseni.

Hädaabiplaanide kriitika

Lisaks väljendab FPÖ muret hädaolukorra lahendamise plaanide pärast, mis nõuavad liidumaadelt sisserändajate põhihoolduse suutlikkuse säilitamist. Need kohustused võivad kaasa tuua märkimisväärseid lisakulusid. Samuti näeb eelnõu ette, et järelevalve föderaalhooldusasutuste loomise ja sulgemise üle kriisiolukordades võib toimuda ilma liiduriikidega konsulteerimata. Siseministeerium on aga rõhutanud, et universaalset sekkumisõigust ei eksisteeri enam alates 2018. aastast ja see ei sisaldu seetõttu praeguses eelnõus.

Arutelu keskseks punktiks on haavatavate rühmade, näiteks alaealiste ja raskelt haigete inimeste vajaduste eriline arvestamine. Siseministeerium on andnud mõista, et haavatavusega tegeletakse üksikute kasutajajuhtumite puhul.

ELi varjupaiga- ja rändepakt

2024. aasta kevadel vastu võetud ELi varjupaiga- ja rändepakt ise on teine ​​oluline aspekt, mis mängib Austria poliitikateemalistes aruteludes rolli. See näeb ette menetlused ELi välispiiridel, mis takistavad varjupaigavõimaluseta migrantidel oma teekonda jätkata ja võimaldavad piirilaagritest tagasipöördumist. Kriitikud väidavad, et pakt toob kaasa Euroopa isolatsiooni ega taga inimõiguste piisavat kaitset. Ludwig Boltzmanni instituut rõhutas, et uus solidaarsusmehhanism jaotab vastutuse varjupaigataotlejate vastuvõtmise eest ELi liikmesriikide vahel, kuigi mõned riigid võivad sellest kohustusest välja osta.

Reaktsioonid paktile jagunevad kaheks; Kuigi mõned ELi riigid, eriti Lõuna-Euroopas, nõuavad õiglasemat jaotusvõtit, toetuvad sellised riigid nagu Poola rangetele isoleerimismeetmetele. Teated tagasilükkamiste kohta, mille käigus pagulasi ebaseaduslikult tagasi tõrjutakse, illustreerivad kasvavat probleemi Euroopa välispiiridel ning kujutavad endast ELi õiguse ja Genfi pagulaskonventsiooni selget rikkumist. Europaimlehr.de.

Üldiselt on selge, et Austria varjupaiga- ja rändepoliitika areng on tihedalt seotud Euroopa uute nõuetega. FPÖ nõuded vabastada Austria rändepaktist ning arutelu Steiermarki põhiteenuste seaduse üle illustreerivad keerulisi väljakutseid, millega poliitikud silmitsi seisavad. Need arutelud ei ole olulised mitte ainult Austrias, vaid kajastavad ka üleeuroopalisi arutelusid rände ja varjupaiga üle.