Kolmas läbirääkimiste voor keemias: palgatõus või seisak?

Kolmas läbirääkimiste voor keemias: palgatõus või seisak?

Keemiatööstuse kollektiivlepingu läbirääkimiste kolmas voor algas Viinis 23. aprillil 2025. Läbirääkimised puudutavad umbes 50 000 selle sektori töötajat. Siiani pole ametiühingud esitanud ühtegi konkreetset palganõuet ega ka protsentuaalset pakkumist tööandjate poolt. vienna.at andmetel ähvardavad töötajate esindajad töökoosolekutega, kui kokkuleppele ei jõuta.

Ametiühingud nõuavad jätkusuutlikku üldist paketti koos reaalpalga tõstmisega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata madalate sissetulekute arvestamisele. Tööandjad toovad seevastu välja raske konkurentsiolukorra ning kõrged palga- ja energiakulud, mis mõjutavad tugevalt nende läbirääkimispositsiooni.

Majanduslikud raamtingimused

Praegused majandusolud on pikaajalise majanduslanguse varjus. Eriti pingelises olukorras on tööstus olnud alates 2023. aasta algusest. Kui 2025. aasta aprillis on inflatsioon 2,8 protsenti, siis eelmisel aastal oli see oluliselt kõrgem, 6,8 protsenti. See illustreerib pingelisi majandusolusid, milles ametiühingud ja tööandjad peavad kevadises palgavoorus läbirääkimisi palkade osas. See ei hõlma mitte ainult keemiatööstust, vaid hõlmab ka elektri-, klaasi- ja paberitööstust, kus töötab kokku peaaegu 125 000 töötajat, kuna ajakirjandus teatab.

Tööandjad, nagu Traktionssysteme Austria tegevjuht Robert Tencl, ütlevad, et nad peavad maadlema eelmiste aastate sissetulekute kasvuga. Eelkõige panevad ettevõtetele märkimisväärse koormuse materjalihindade ja energiakulude järsk tõus, mis on sõjaeelsete aastatega võrreldes kahekordistunud.

Kollektiivläbirääkimiste väljavaade

Reedel algavad läbirääkimised umbes 60 000 elektri- ja elektroonikatööstuse töötaja üle. Ametiühingud on teatanud, et hoiavad oma nõudmised esialgu saladuses ja seavad eesmärgiks inflatsioonikompensatsiooni. Tööandjad seevastu eeldavad, et läbirääkimised kulgevad mõõdukalt. Lisaks keemia- ja elektrotehnikatööstusele mõjutab majanduslangus ka klaasi- ja paberitööstust, mis tähendab, et ka nende sektorite töötajate taskutesse tuleb auke täita.

Ukrainas käimasolevast sõjast ja sellega seotud energiakriisidest tingitud ebakindlus tekitab läbirääkimistel aina suuremat muret. Samas hoiatavad tööandjad võimalike palga-hinna spiraalide eest, mille võivad vallandada liigsed palgatõusud. Nende kollektiivläbirääkimiste konteksti iseloomustab ka keeruline majanduskeskkond, kus palgakokkuleppeid tuleb taotleda järk-järgult. Tagesschau sõnul ei saa välistada kollektiivläbirääkimiste vaidlust ja võimalikke töövaidlusi, kuna ametiühingute ja tööandjate seisukohad on väga erinevad.