Plöckeni tunnel: vastuoluline otsus ilma kodanike osaluseta!
Arutelu Plöckentunneli üle 4. septembril 2025: lobitöö, läbipaistvusprobleemid ja kodanikualgatused kriitika keskmes.

Plöckeni tunnel: vastuoluline otsus ilma kodanike osaluseta!
Arutelu kavandatava üle Plöckentunnel Plöckenpass muutub üha emotsionaalsemaks ja seda mõjutavad tugevalt lobby huvid. Kesksed küsimused, mis on seotud keskkonnasobivuse, majandusliku efektiivsuse ja liiklusmahuga, pole veel põhjalikult läbi vaadatud ega avaldatud. Erinevalt kritiseeritakse muljet, et tunneli rajamise otsus on juba tehtud ja see kujutab endast vältimatut lahendust.
Kahepoolne ekspertkomisjon uurib praegu kolme varianti uue teeühenduse loomiseks üle Plöckeni kuru. Aluse teadlikuks otsuseks peaks saama sügisel. Eriti vastuoluline on Friuli-Venezia Giulia piirkonna infrastruktuuriametniku Cristina Amirante arvamus, kes rääkis 2025. aasta juuli lõpus 4,1 kilomeetri pikkuse mägitunneli rajamise poolt. Seda otsust kritiseeriti Friulis parteiüleselt, kuna see võeti vastu ilma läbipaistva konsultatsioonita.
Vastupanu ja läbipaistvuse nõuded
Ülem-Gailtali, Ülem-Drautali ja Ida-Tirooli piirkonna kodanikualgatuste koalitsioon ning Obergaili-Lesachtali Alpiklubi sektsioon on tunneli fuajee avaldustega jõuliselt vastuolus. Algatuste kohaselt on vaja läbipaistvat otsustusprotsessi, mis keskenduks tehnilistele faktidele ja keskkonnasäästlikkusele. Teated, et kõik Gailtali linnapead toetavad tunnelit, on valed.
Kodanikualgatused hoiatavad tunnelite ehitamise finants- ja ökoloogiliste riskide eest. Märgitakse, et tunneli ehitamine kestaks vähemalt kümme aastat ning võib kaasa tuua lisakulusid tiheda liikluse ja ümbersõitude jaoks. Arutlusel on alternatiivne ettepanek rajada uus läbisõidutee, mis võiks kiiremini valmida ja olla talvekindel. Lisaks klassifitseeritakse tunneli rahastamine EL-i vahenditega teoreetiliseks ja ebakindlaks.
Avalik arvamus ja kodanike osalus
Kodanike osaluse teema muutub järjest olulisemaks. poolt tellitud uuring Bertelsmanni fond näitab, et 89% kodanikest soovib rohkem sõnaõigust sellistes infrastruktuuriprojektides nagu Plöckentunnel. Ligi kaks kolmandikku nõuavad võimudelt aktiivsemat infopoliitikat. Iga teine vastaja on valmis planeerimisprotsessi käigus aktiivselt osalema kodanike kaasamises, mis rõhutab avalikkuse kaasamise vajadust sellistesse suurematesse projektidesse.
Vastupanu Plöckentunnelile ei näita mitte ainult projekti enda tagasilükkamist, vaid ka sügavamat skeptitsismi poliitiliste otsuste tegemise viisi suhtes. Positiivse tugevdamisega võib läbipaistev ja kaasav planeerimine aidata suurendada kodanike usaldust poliitiliste protsesside vastu ja edendada säästvat arengut.