Kultuurisuvi Güssing 2025: Viini kabaree kohtub Burgenlandiga!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Andreas Vitáseki juhitav Kultuurisuvi Güssing 2025 pakub mitmekülgset kabareed, muusikat ja ettelugemisi.

Kultuurisuvi Güssing 2025: Viini kabaree kohtub Burgenlandiga!

Kultuurisuvine Güssing toimub 4.-27. juulini 2025, mis tõotab arvukalt kultuurisündmusi moto “VIIN KÜSST GÜSSING” all. Festivali juht Andreas Vitásek kirjeldab üritust kui “südameasja”, mille eesmärk on näidata kabaree keerukust. Mitmekesist muusikat, kabareed, ettelugemisi ja suvekino pakkuva programmiga üritus kutsub külalisi nii lähedalt kui kaugelt nautima kultuurilist mitmekesisust. Väike ajaleht kajastab kuulsustest osavõtjaid, kes panustavad meelelahutusse laia valiku etteastega.

Staarnäitlejateks on sellised tuntud näod nagu Gery Seidl, Klaus Eckel, Alfred Dorfer, Lydia Prenner-Kaspar, Isabell Pannagl ja Erwin Steinhauer. Lisaks esitleb Viinist pärit mainekas Rabenhofi teater etendust “Hansi Lang – laulud kogukonnahoonest”. See kunstiline mitmekesisus peaks aitama positsioneerida festivali kui silmapaistvat sündmust piirkonnas, ütleb riiginõunik Leonhard Schneemann (SPÖ), kes rõhutab Viini schmäh'i kombinatsiooni Burgenlandi külalislahkuse ja kunstilise kirega.

Programmi esiletõstmised

Avagala toimub 4. juulil 2025, millele järgneb mitmekesine programm. 7. juulil esineb Klaus Eckel oma saatega “Kui räägid aeglaselt, siis sind ei usuta”, millele järgneb Erwin Steinhauer ja 9. juulil “klezmer reloaded extended”. Suvekinos esilinastub 13. juulil selliseid klassikuid nagu “Kolmas mees” ja 20. juulil “Jutud Viini metsast”.

Ensemble Gerersdorfi vabaõhumuuseumis on ka arvukalt ettelugemisi. Siin saavad külastajad nautida Thomas Maurerit 16. juulil, Wolfram Bergerit 17. juulil ja Konstanze Breitebnerit 24. juulil. Sissepääs nendele üritustele on tasuta ja kõiki pileteid saab tellida veebist, kus on juurdepääsetavad istmed.

Pilk kabaree ajalukku

Kabareel on rikkalik traditsioon, mis pärineb 19. sajandist. Alguse sai see “Chat noir” avamisega Pariisis 18. novembril 1881. Kabaree eesmärk oli ja on valgustada humoorikas võtmes poliitilisi sündmusi ning harida meelelahutuslikult inimkonda. Saksakeelne kabaree sündis 1901. aastal Berliini “Bunteni teatriga” (Überbrettl), mis mõjutas oluliselt kunstivormi. Kabaree arhiiv pakub põhjalikku teavet kabaree arengu ja olulisemate etappide kohta kuni tänapäevani.

Kultur Sommer Güssingi osana oodatav mitmekesisus ja dünaamilisus näitavad taas, et kabaree jääb elavaks kunstivormiks, mis suudab ka tänapäeval humoorikalt lahendada sotsiaalseid väljakutseid.