Vallalised naised pensionil: võitlus vaesuse ja üksindusega

Vallalised naised pensionil: võitlus vaesuse ja üksindusega

Proua E. on üks kasvavast naiste rühmast, kellel on vananedes rahalisi raskusi. Eriti puudutab see üksi elavaid pensionäre, nagu näitab Caritase praegune analüüs. Selle uuringu kohaselt on 28 protsenti neist naistest vaesusriskis ja keskmiselt saavad nad umbes 920 eurot bruto vähem kuus kui mehed. "Selle põhjuseks on asjaolu, et naised on kogu elu ebasoodsas olukorras. Naised võtavad enda kanda suurema osa hooldustööst," selgitab Austria Caritase peasekretär Anna Parr.

Üks tähelepanuväärne valdkond, kus väljakutsed on eriti selged, on üksikemad. Paljudel neist on raskusi piisava raha säästmisega, sest neil on niigi raskusi ellujäämisega. See ilmneb ka sotsiaalnõustamiskeskustes Eisenstadtis, Neusiedlis, Oberwartis ja Güssingis, kus kaks kolmandikku abi otsijatest on naised, sealhulgas paljud üksikvanemad.

Võitlus ellujäämise nimel

Proua E. töötas aastaid välismaal õpetajana, kuid ainult osalise tööajaga, sest tal oli ka lapsi hoida. Pärast Austriasse tagasi kolimist haige ema eest hoolitsema muutus tal raske tööellu naasta. "Pärast tema surma pidin saama psühholoogilist abi. Ma ei saanud enam tööle naasta," ütleb ta avameelselt.

Kuna ta peab oma sissetulekutega olema ülimalt kokkuhoidlik, ostab ta endale süüa sotsiaalturult ja riided Humanast. Kultuuripassiga on tal võimalus külastada tasuta muuseume ja kino. Ühistranspordiga sõitmisel loodab ta ka tuge. Vaid 18 euro eest kuus saab ta mobiilse passiga sõita ühistranspordiga ja osaleda soodsatel täiskasvanute koolituskeskuse kursustel. Näiteks õppis ta prantsuse keele kursusel, mis oleks tavaliselt maksnud 60 eurot – summa, mis oleks talle jõukohane.

Üksindus ja toetus

Kuidas saab aga proua E. hakkama üksildusega, mis sageli vaesusega kaasneb? Paljud sarnases rahalises olukorras olevad inimesed tõmbuvad tagasi, mis võib psühholoogilist stressi tohutult suurendada. Proua E. leiab aga lohutust oma tegevusest ja kultuuripakkumistel osalemisest. "Kõigi nende tegevustega väldin suurt üksinduse ohtu," ütleb ta.

Sellegipoolest tunneb ta ka survet toetuspakkumiste džunglisse orienteeruda. "Abi on palju, kuid selle leidmine ja selle eest hoolitsemine on sageli väga keeruline," rõhutab ta. Vajalike ankeetide täitmine on tal eriti keeruline, kuna tal pole arvutit ja tal on vähe kogemusi tehnika kasutamisega. Lisaks seostatakse sõpradelt abi küsimist sageli häbiga.

Ettenägematud kulud, nagu katkised elektriseadmed või kallinevad energiahinnad, aga ka surve vähese olemasoleva rahaga pidevalt hakkama saada, võivad kiiresti muutuda emotsionaalseks koormaks. "Tahan lihtsalt kõik mured ja nõudmised seljataha jätta. Tahtsin, et oleks rohkem energiat, et olla olemas oma sõprade jaoks, kes põevad vähki," võtab proua E. oma mõtted kokku.