Valgusfooride koalitsioon ristteel: 100 päeva, aga küsitlused langevad järsult!

Valgusfooride koalitsioon ristteel: 100 päeva, aga küsitlused langevad järsult!

ÖVP-st, SPÖ-st ja NEOS-ist koosnev fooriliit tähistab peagi oma esimest aastapäeva pärast ligi 100-päevast ametisolekut. See etapp tähistab traditsiooniliselt uute valitsuste ajapikendusperioodi lõppu. Kuid uuringutulemused näitavad, et fooripeod jäävad ootustele alla. Praegused uuringutulemused Lazarsfeldi küsitlusest, milles osales 2000 inimest, on kainestavad: ÖVP saavutas 20 protsenti ja on seetõttu kaotanud 6,3 protsendipunkti võrreldes 2024. aasta septembri valimistulemustega. SPÖ saavutas vaid minimaalse eelise 21 protsendiga, kuid jäi alla oma varasema tulemuse, 21,1 protsenti.

NEOS registreeris 9 protsenti, mis on väga lähedal nende valimistulemusele 9,1 protsenti, pärast 12 protsenti enne valitsuse moodustamist. 10 protsendiga on rohelised oma 2024. aasta septembri tulemusest kõrgemal. Seevastu FPÖ juhib küsitlusi märkimisväärse ülekaaluga ja võidaks rahvusnõukogu valimised selgelt 34 protsendiga, kusjuures vahe teisele kohale jäänud SPÖ-le on 13 protsendipunkti. Rahvusnõukogu valimistel oli fooriliidul 110 kohta; Nüüd on kaotatud 13 mandaati ning praegune foori mandaatide arv on 97, mis on viis rohkem kui valitsuse moodustamiseks vaja.

Praegune valimistrend

Lisaks fooriliidu küsitlusnumbritele näitavad praegused valimistrendid selget edumaa FPÖ-l 33,7 protsendiga, järgnevad ÖVP 20,9 protsendiga ja SPÖ 20,8 protsendiga. NEOS saavutas 10,1 protsenti, rohelised aga 9,4 protsenti. Väiksemad erakonnad nagu KPÖ on 3,2 protsendi juures ja teised erakonnad kokku saavutavad 1,9 protsenti. Samuti tuleb märkida, et praegune trend on see, et valitsuserakonnad saavutavad kokku 54,2 protsenti häältest;

Märkimisväärse poliitilise mõju saavutamiseks on valitsuse moodustamiseks vaja 92 saadikut 183-st. Need arvud näitavad, et stabiilse valitsuse tagamiseks on võimalik moodustada ka koalitsioone.

Poliitiline maastik ja tulevikuperspektiivid

Austria poliitiline maastik on väga polariseeritud. Praegused väärtused illustreerivad võimu nihkumist parempoolsete ja populistlike parteide poole, samas kui traditsioonilised parteid on hädas häälte vähenemisega. Järgmised rahvusnõukogu valimised toimuvad eeldatavasti 2029. aastal. Parteide jaotusele vaadates selgub, et 108 saadikut on parempoolsed, samas kui ainult 57 saadikut on vasakpoolsest spektrist.

Erakondade majanduslikud orientatsioonid on erinevad ja Chapel Hill Expert Survey 2019 graafiku kohaselt on neid kujundanud ka valijate elustiil. See uuring vaatleb poliitilist orientatsiooni ja näitab, et valijate silmis nähakse riiki nii aktiivse instrumendina läbi maksude ja regulatsiooni kui ka moraalse autoriteedina.

Kuna fooride koalitsioon valmistub lähipäevil tähistama oma esimest suuremat aastapäeva, jääb üle oodata, milliseid meetmeid ta oma küsitluste arvu parandamiseks ja valitsuse stabiilsuse tagamiseks kasutusele võtab. Väljakutsed on selged ja kodanikud jälgivad arenguid suure tähelepanuga.