USA-Venemaa tippkohtumine: Moskva osaline võit ja pööre Euroopale

USA-Venemaa tippkohtumine: Moskva osaline võit ja pööre Euroopale

Venemaa on saavutanud väikese võidu, samas kui Ukraina kogeb kerget kergendust, kuid jääb püsima vihane väljas, ja Euroopa muutub ühtäkki taas tähtsaks.

USA-Venemaa kõnelused Riyadhis

The USA-Venemaa läbirääkimised, mis hiljuti toimus Riyadhis, andis Moskvale kõige rohkem põhjust tähistamiseks. Venemaa on pikka aega (valesti) kujutanud Ukraina sõda NATO rünnakuna Venemaale. See kahepoolne kohtumine aitab kaasa selle vale narratiivi püsimisele.

Praktilised tulemused Venemaale

Läbirääkimised andsid ka praktilisi tulemusi. USA välisminister Marco Rubio tegi ettepaneku, et Ameerika ja Venemaa saatkonnad naasevad funktsionaalsema personali juurde pärast märkimisväärseid vastastikuseid väljasaatmisi pärast keemilise närvimürgi kasutamist Briti endise vastu. Vene spioon Sergei Skripal oli alanud. Seda võib tõlgendada kui Venemaa-poolset sammu pingelanguse suunas, võib-olla funktsionaalse alusideega.

Trumpi ja Putini vahel pole kohustusi

Venemaa pole aga võtnud endale mingeid kohustusi; on ebaselge, kelle lõplik kasu sellest on. President Trumpi ja Putini vahel isiklikku kohtumist esialgu ei toimu. Selline tippkohtumine oleks Trumpi Ukraina rahupoliitika põhifookus. Kuid praeguses Venemaa rehabiliteerimise etapis võib see olla rohkem Moskva vahetutes huvides. Sellist kohtumist niipea ei tule.

Reaktsioonid Kiievist

See viivitus valmistab Kiievis vähe rõõmu. Kohtumine Riyadhis ei lõppenud Valge Maja lubadusega – mis õhutab Moskvale lähenemist –, et Ukraina teeb lubamatuid järeleandmisi halva tehingu kiireks lõpuleviimiseks. Kogu Ukraina rahuküsimus jäetakse nüüd teiste läbirääkimisrühmade hooleks, mis tähendab võimalikke viivitusi.

Zelensky pettumus

Volodõmõr Zelenski vastas kohe tühistas oma kavandatud visiidi Riyadhi, kus ta võib-olla lootis saada teavet USA-Venemaa tippkohtumiselt. Selle asemel väljendas ta oma pahameelt Ukraina-teemaliste kokkulepete üle, mis sõlmiti ilma Ukrainata, ja ütles, et sai tippkohtumisest teada alles meediast. Tema pahameel peegeldab tema rahulolematust, mis on rohkem keskendunud USA käimasolevatele jõupingutustele liikuda Venemaale lähemale kui mis tahes šokeerivatele uudistele tippkohtumiselt.

Euroopa roll rahuläbirääkimistel

Eelmisel nädalal toimunud eraldi arutelul oli lühike rahuperiood, kui rühm USA ametnikke istus Saudi Araabia lipu ees ja tunnistas, et Euroopa on tulevastel läbirääkimistel hädavajalik. Mike Waltz lükkas tagasi narratiivi, et Euroopa ja Ukraina jäid rahuläbirääkimistest välja, kuigi Zelenski vaidles neile veidi hiljem vastu.

Geopoliitilised muutused ja väljakutsed

Trumpi Ukraina ja Venemaa saadik kindral Keith Kellogg ütles mõne päeva eest Münchenis, et eurooplasi ei kaasata rahuläbirääkimistele, kuna diplomaatilised jõupingutused ebaõnnestusid konflikti esimeses laines 2015. aastal. Euroopa sattus paanikasse ja hakkas oma plaane tegema. Kuid 72 tundi hiljem tahtis Trumpi administratsioon selgeks teha, et eurooplased pole kunagi tähtsusetud. Olukord halveneb, kui Briti peaminister Keir Starmer kohtub järgmisel nädalal Washingtonis Trumpiga.

Putini strateegiline eelis

Kiire tehinguga viivitamine toob lõppkokkuvõttes kasu Putini huvidele. Selle aja jooksul kuulis Euroopa USA kaitseministrit deklareerimas, et USA ei ole enam Euroopa julgeoleku garant, samal ajal kui asepresident väitis ekslikult, et Washingtoni peamised liitlased Euroopas on totalitaristid, kes kardavad oma valijaid. Need avaldused aitasid kaasa sellele, et Euroopa pidi integreerima kujuteldamatu julgeolekukogemuse puudumise tunde: Euroopa pinnase kaitsmine tuumarelvaga Venemaa eest ilma USA vägede ohuta, et Moskva agressiooni ära hoida.

Pikaajalised väljakutsed Ukrainale

Suurem tehing Washingtoni ja Moskva vahel mõjub eeldatavasti veelgi rohkem Venemaa kasuks. See tugevdab Moskva väljamõeldud narratiivi, et tegemist on provotseerimata sõjaga kogu NATO vastu. Selle tulemusel saab Ukrainast osa suuremast tehingust, mitte ei ole tegevuse keskne element. Lõppkokkuvõttes võib see kaasa tuua ka Venemaa taastumise globaalses korras – ja koos sellega majanduskasvu, diplomaatilise tunnustamise ja andestuse, võib-olla piiratud kuludega või Moskva järeleandmistega.

Suurim väljakutse aeglaselt sõlmitud rahulepingule on aga rindejoon ise. Venemaa teeb jätkuvat, kuigi valusalt aeglast ja kulukat edu. Aeg töötab praegu Putini kasuks. Mida kauem segadus, kohanemine ja ärevus Ukraina liitlaste seas jätkub, seda hapramaks muutub Ukraina moraal ja suveräänsus.