Raamatukapi juhtum: tsensuur või vajalik vastutus?

Raamatukapi juhtum: tsensuur või vajalik vastutus?

Raamatublogijate skeene kogeb praegu märkimisväärset murrangut, mille vallandas vaidlus mõjutaja “Raamatukapi” ümber. Iraanis sündinud mõjutaja, kes on tuntud oma poliitiliselt ebakorrektse huumori ja ohvrikultuuri kriitika poolest, kohtas prominentsete raamatublogijate vastupanu.

Mõjutaja Josi Wismar pillas teda ühes videos, kritiseerides tema väidetavat queer’i-vastast meeleolu. Peaaegu 50 000 jälgijaga Wismar kutsus teisi kirjastusi ja kasutajaid üles "raamaturiiuli" jälgimisest loobuma, kuid ei nimetanud konkreetselt, millised avaldused selle kriitika vallandasid. Jessica Sauerwald, kes on samuti ligi 40 000 jälgijaga mõjukas hääl, toetas Wismarit oma argumendis ja mainis "raamaturiiulit" nimepidi.

Reaktsioonid ja tagajärjed

Selle tulemusena lõpetas lugemisäpp Reado koostöö “Raamatukapiga” ja mitmed kirjastajad järgnesid sellele. Mõjutajat jälginud kontodel paluti nende jälgimine lõpetada. Raamaturiiulil on praegu umbes 10 000 jälgijat. Ulf Poschardt ja Philip Hopf rääkisid mõjutajast positiivselt, näidates seeläbi üles toetust keset eskaleeruvat konflikti. See olukord heidab valgust raamatublogimise stseeni dünaamikale ja väljakutsetele.

Esinduse ja tsensuuri küsimus pole uus. Laiemas kontekstis muutub arutelu queer-identiteetide üle raamatutööstuses üha aktuaalsemaks. Trend nn “juhusliku queernessi” poole näitab, et veidrad tegelased on muutumas igapäevaelus enesestmõistetavaks. Murphy Malone'i hiljutine teos Haexed illustreerib seda, lisades veidraid tegelasi, kelle identiteedid ei ole süžee põhirõhk. Sellised esitused aitavad kaasa normaliseerumisele ja queer-inimeste positiivsemale minapildile, nagu näitab enimmüüdud autori Marah Woolfi videole järgnev arutelu queer-representatsiooni üle.

Esituse lahknevus

Siiski on selles esinduses väljakutseid. Paljud marginaliseerimata autorid kõhklevad veidrate tegelaste kujutamisel negatiivse reaktsiooni kartuses. Murphy Malone'i kiidetakse nende teemade käsitlemise eest Haexedis, kuna ta võtab edukalt omaks juhusliku veidruse. Selline esitusviis näitab veidraid inimesi igapäevaelu lahutamatu osana, omistamata neile probleemset identiteeti. Näited meediast, nagu „Heartstopper” ja „Brooklyn Nine-Nine”, illustreerivad seda lähenemist ja näitavad, et veidrus ei pea olema selgesõnaline, et olla oluline.

Selliste diskursuste tähtsus on ilmne ja jääb raamatublogimise praegust arengut arvestades väga oluliseks. Juhusliku veidruse kriitika seisneb selles, et see võib muuta võõraste kogukonna väljakutsed nähtamatuks. Siiski on esindatuse arutamine endiselt oluline, et luua marginaliseeritud rühmade nähtavust. Lisateavet ja teema põhjalikumat arutelu leiate platvormidelt mediashop.at ja rainbookworld.de.