Netanyahu kriisis: salateenistuse juht astub tagasi – mis nüüd saab?

Netanyahu kriisis: salateenistuse juht astub tagasi – mis nüüd saab?

Keset jätkuvat konflikti Hamasiga on peaminister Benjamin Netanyahu reageerinud tormilisele poliitilisele olukorrale oma valitsuses. Täna oli Netanyahu Kindral Zini määrati Iisraeli salateenistuse Shin Bet uueks juhiks. See otsus tehti ajal, mil Netanyahu kaht kaaslast uuritakse väidetavate Hamasi toetavate Katari fondide üle. Poliitiline dünaamika on viimastel kuudel dramaatiliselt muutunud, eriti pärast Hamasi laastavat rünnakut 7. oktoobril 2023, milles hukkus 1200 inimest.

Endine Shin Beti juht Ronen Bar, kes sattus rünnakute ajal surve alla, otsustas lõpuks oma ametikohalt tagasi astuda, kui Netanyahu võttis tema vastu usalduse. Bar teatas, et astub juuni keskel ametist tagasi, et seista terrorirünnakus isikliku ebaõnnestumise tagajärgedega. Huvitaval kombel võttis Netanyahu hiljem vallandamise pärast rahva proteste tagasi. Kuid selles pingelises olukorras hoidis Iisraeli ülemkohus silma peal Netanyahu otsuste ülevaatamisel ja leidis, et ta oli tegutsenud huvide konfliktis, mis tähendab, et tal ei olnud õigust advokatuuri järglast määrata.

Poliitilised pinged ja süüdistused

Pinged Netanyahu ja Bari vahel pole uued. Hamasi rünnakust vallandatud sõja puhkemisega sattusid nad tõsisesse konflikti. Netanyahu on raskustest hoolimata ametist kinni jäänud ja taotleb tagasivalimist, samas kui Baril on oht võtta vastutus julgeolekuolukorra ja Katari abist tulenevate rahastamisprobleemide eest. See rünnak Iisraeli julgeoleku vastu on oluliselt piiranud poliitilist ruumi ja Netanyahu näeb võimalikus uurimiskomitees ohtu oma valitsusele.

Süüdistused enneaegsete hoiatuste ja turvateenistuse ebaõnnestumiste kohta võivad ohustada Netanyahu poliitilist karjääri. Bar on vandeavalduses väitnud, et pantvangiläbirääkimised õõnestati kulisside taga, põhjustades keerulisi olukordi, kus pantvangide tagasisaatmine läks vastuollu Netanyahu eesmärgiga Hamas lammutada. Need komplikatsioonid on pannud Bari ja teised kaitseametnikud tundma pantvangide kaotuse eest isiklikku vastutust.

Hamasi rahastamine

Paralleelselt nende poliitiliste arengutega on teravaks probleemiks terroristlike organisatsioonide, nagu Hamas, rahastamine. Valju Euronews Hamasi aastaeelarve on umbes miljard dollarit. See koosneb erinevatest sissetulekuallikatest, sealhulgas Iraani ja Katari toetusest. Hinnanguliselt on 100–200 miljonit dollarit pärit Katarist. Hoolimata rahvusvahelistest jõupingutustest, näiteks USA rahandusministeeriumi kahest sanktsioonivoorust Hamasi liitlaste finantsvõrgustike vastu, on rahavoog teistest riikidest stabiilne. Eksperdid kardavad, et käimasolevatel sanktsioonidel on vaid piiratud edu.

Lisaks valitsuse toetustele kogub Hamas Gaza 2,1 miljonilt elanikult makse ja kasutab uuenduslikke rahastamismeetodeid nagu krüptovaluutad. Need arengud on murettekitavad, sest võimaldavad terroristlikul organisatsioonil tegutseda iseseisvamalt ja iseseisvamalt, samal ajal kui rahvusvahelised jõupingutused kõiguvad. Türgi toetus, kes ei pea Hamasi terroriorganisatsiooniks, muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Üldiselt toovad Iisraeli arengud esile mitte ainult julgeoleku ja valitsemisega seotud väljakutsed, vaid ka kaugeleulatuvad poliitilised ja rahalised tagajärjed, mis piirkonna jätkuvalt kütkestavad.