Varjatud pärand: kohus teeb otsuse võlgade kahtluse kohta!

Varjatud pärand: kohus teeb otsuse võlgade kahtluse kohta!

Tundlik juhtum heidab valgust pärimisõiguse keerulisele maailmale: naine keeldus oma 106-aastase vanaema pärandist, kuna uskus, et on endast maha jätnud vaid võlad. Kuid ta oleks võinud kaotada väärtusliku osa oma varast. Zweibrückeni Pfalzi kõrgem ringkonnakohus otsustas, et see kaotus on nüüd lõplik, kuna naisel ei ole pärast loobumist varadele enam pretensioone. See otsus teeb selgeks, kui oluline on eelnevalt välja selgitada testaatori täpne varaline olukord, sest enneaegsel tegevusel võivad olla tõsised tagajärjed, näiteks: Rein-Pfalz teatab.

Kuidas aga toimub pärimine, kui testamenti ega pärimislepingut pole? Sellistel juhtudel kehtib seadusjärgne pärimine. Tsiviilseadustiku (BGB) regulatsiooni järgi pärivad esimesena otsesed alanejad sugulased, näiteks lapsed või lapselapsed, aga ka abikaasa. Kui lähedasi ei ole, on riigil viimane sõna, kes lõpuks pärib varad Selgitatud pärimisõiguse juhend. Näiteks kui puudub tahe, muutub olulisemaks õiguslik regulatsioon. Selge teave pärimisõiguse kohta on seega ülioluline, et saaksite oma pärandi õigeaegselt ja probleemideta kätte. Juhtum näitab selgelt, et pärandist keeldumist tuleks hoolikalt kaaluda, kuna see võib jätta järeltulijatele väärtuslikud võimalused.

Pärimist puudutavad seadused võivad olla keerulised. Testament, mis nõuab vara jaotamiseks testaatori lõplikke soove ja võib seetõttu selgust tuua. Kui testament on tõhus, võib see parimal juhul kaasa tuua ka teatud pärijate kõrvalejätmise, mis annab lahkunu pärijatele, näiteks vanavanematele, olulise rolli. See muudab õige teabe omamise veelgi olulisemaks, eriti kui tegemist on tundlike perekondlike küsimustega, nagu pärimine.