FPÖ kutsub üles radikaalsele muudatusele sotsiaalkorterites – SPÖ surve all!
Michael Oberlechner FPÖ-st kritiseerib SPÖd selle Viinis asuva eluasemepoliitika pärast. Nõuab reforme ja suuremat järelevalvet.

FPÖ kutsub üles radikaalsele muudatusele sotsiaalkorterites – SPÖ surve all!
FPÖ hoone pressiesindaja Michael Oberlechner kritiseeris teravalt SPÖ föderaaljuhti Seltenheimi. Oberlechner süüdistab Seltenheimi ebaselguses, eriti seoses “Neue Eisenstädteriga”. Poliitiline vaidlus toimub ajal, mil Wiener Wohneni renoveerimistööde mahajäämus on kasvanud muljetavaldava kümne miljardi euroni. Oberlechner väidab, et SPÖ õõnestab omaenda meetmetega usaldusväärsust.
Oberlechneri kriitika keskseks teemaks on eluasemetoetuse tõstmine, kuna ta on veendunud, et lisaraha ei kasutata taskukohase eluaseme jaoks. Samuti tõrjub ta Seltenheimi süüdistusele, et FPÖ ei loe seadusi, viidates tema partei programmile. FPÖ nõuab vallamajade üüride alandamist ühistute tasemele, et vähendada kodanike eluasemekulusid.
Kriitika eluasemepoliitikale
Veel on tähelepanu keskmes praktika, kus investorid ostavad ühistukortereid sotsiaalhinnaga ja annavad need seejärel välja üürile. Oberlechner kirjeldab seda lähenemist kui antisotsiaalset eluasemepoliitikat ja neoliberalismi väljendust. Selle olukorra vastu võitlemiseks nõuab ta suuremat järelevalvet ja selgeid sanktsioone mittetulundusliku eluaseme osas.
Oberlechner juhib tähelepanu ka sellele, et praegune süütuse presumptsioon kehtib endiselt kõigi mainitute puhul. Need õiguspõhimõtted on olulised, et tagada igaühe õigus õiglasele kohtlemisele.
Sotsiaalkorterid Viinis
Selle arutelu kontekstis on asjakohane vaadata olukorda sotsiaalkorterite valdkonnas Viinis. Munitsipaal- ja mittetulunduslik elamuehitus tagab subsideeritud korterite püsiva sotsiaalse seotuse. Sotsiaaleluruumide osakaal linnas on kasvanud umbes 210 000 korterilt 1970. aastal umbes 400 000 korterini tänaseks. See näitab selle olulise eluasemeturu segmendi pidevat kasvu, mis ei sõltu investorite tootlusootustest.
Selle arengu põhiaspektiks on investorid, kes loobuvad tulust, näiteks munitsipaal- või mittetulunduslikud kinnisvaraarendajad. Need aitavad tagada, et seadusega piiratud netoüür, mis on praegu 4,97 €/m², võimaldab üüritootlust umbes 2,75%. Võrdluseks, kasumiarendajate 5% tootlus tõstaks netoüüri 9,00 €/m².
Viini eluasemetoetused on pikaajaliste madala intressimääraga laenude vormis, mida antakse taskukohase üüristruktuuri tagamiseks. Ligikaudu 80% kõigist Viini leibkondadest on juurdepääs sellele segmendile, mis soodustab sotsiaalset segunemist. Kasvavate nõuete täitmiseks tuleb alates 2019. aastast 50% uutest korteritest ehitada NUTIkorteritena, kuuüüriga 7,5 €/m².
Lõpuks ei käsitleta Viinis sotsiaalelamuid mitte ainult eluaseme vormina, vaid ka osana avalikest teenustest, mille eesmärk on luua elanikkonnale stabiilsed ja prognoositavad elamistingimused. Vastuoluline ja korduvalt kriitika alla sattunud sotsiaaleluruumide hankepraktikaga seotud väljakutse peegeldab samuti linna ees seisvat keerukust ja väljakutseid.