Suche
Mein Konto
Tragöödiast triumfini: Andreas Onea inspireerib parasportlasena!
Andreas Onea, parasportlane ja motivatsioonikõneleja, jagab oma inspireerivat lugu pärast traagilist õnnetust, kui ta oli 6-aastane.
Tragöödiast triumfini: Andreas Onea inspireerib parasportlasena!
Andreas Onea elab kaasa kohutava saatuserabanduse tagajärgedele: 1998. aastal juhtus ränk liiklusõnnetus, mis võttis talt lapsepõlves vasaku käe ja nõudis tohutut kohanemist. Õnnetus, milles hukkus tema vanaisa ja sai raskelt vigastada ema, oleks võinud saatuslikuks saada, kuid tänu ema tähelepanelikule pingutusele pääses Andreas ohust napilt. Tänaseks on 32-aastane mees vastupidavuse musternäide – parasportlase, telesaatejuhi ja pereisana on ta pärast seda tragöödiat oma elu ümber kujundanud. "Ma oleksin pidanud siis surema," mõtiskleb ta, kuid on tänulik nende võimaluste eest, mis tal on sellest ajast saadik olnud täna.kell.
Käe kaotus esitas Andreasele suuri väljakutseid – nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ta teatab fantoomvaludest ja selgitab: "Aju usub alguses, et käsi on endiselt alles." Nendest raskustest hoolimata on ta teinud märkimisväärset sportlaskarjääri: alustades kaheteistkümneaastaselt osariigi meistritiitliga ja lõpetades medalitega maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. 2016. aastal võitis ta Rio paraolümpial pronksi, mis annab tunnistust tema väsimatust pühendumusest ja sihikindlusest. Tema sportlik karjäär, mis algas pärast õnnetust teraapiana, sai tema jaoks elusündmuseks, kui ta mõistis, mis on raske treeninguga võimalik, nagu ta tegi ka intervjuus Newsflix rõhutas.
Elu täis tõkkeid
Onea rõhutab väljakutseid, millega ta isana silmitsi seisab. Tema arvates on 1,5-aastase poja väikesed äpardused eriti naljakad, kui ta üritab teda intuitiivselt jäljendada. Poiss sai kiiresti teada, et isa jaoks on mähkmete vahetamine teistsugune ja Andreas teatab naeratades: "Võttis natuke aega, enne kui ta õpetas talle, et tal on kaks kätt ja ta oskab tõesti plaksutada!" Need anekdoodid on midagi enamat kui lihtsalt naljakad lood – need illustreerivad kaasamise väärtust. "Kui kaasame inimesi ühiskonda, lahendame palju probleeme. Kaasamine pole luksus, vaid meie kõigi vara," selgitab ta puuetega inimeste nähtavuse olulisust.
Onea lugu on näide sellest, kuidas võib saada julgust ja motivatsiooni elada vaatamata ebasoodsatele asjaoludele. Tema moto on, et iga inimene on ainulaadne ja suudab oma andeid rakendada, olenemata füüsilistest piirangutest. "On nii palju asju, mida saan puudest hoolimata teha. Aga seda ei saa võtta iseenesestmõistetavana," võtab ta kokku ja näitab, et jõudu saab arendada ka kõige raskematest saatustest.