Austerlased väldivad surma teemat: hirm ja lüngad hoolduses jäävad alles!

Austerlased väldivad surma teemat: hirm ja lüngad hoolduses jäävad alles!

2. novembril 2025 avaldas Ipsos Helvetia nimel austerlaste suhtumist surma ja olemasolevaid lünki käsitleva uuringu tulemused. Uuring näitab, et kaks kolmandikku elanikkonnast väldib surma teemat. Vaid 32% austerlastest tegeleb aktiivselt elu lõpuga. Sugude vahel on olulisi erinevusi: kui 41% naistest on selle teemaga seotud, siis ainult 24% meestest. Silmatorkavad on ka piirkondlikud erinevused: Viinis mõtleb surmale vaid 23% elanikest, Steiermarkis aga 39%.

Uuring paljastab ka laialdase igatsuse surma suhtes avatuse järele. 59% küsitletutest sooviks, et seda teemat käsitletaks ühiskonnas avatumalt. Märkimisväärset surmahirmu näitavad eriti nooremad inimesed vanuses 25–34: 51% sellest vanuserühmast kardab, naised kannatavad selle all kaks korda sagedamini kui mehed. Need hirmud peegelduvad ka matmissoovides: pea iga teine ​​inimene soovib saada maetud teistmoodi kui eelmised põlvkonnad.

Matusekulude kalkulatsioonid

Uuringu teiseks võtmetulemuseks on hinnangud matusekuludele: 60% austerlastest eeldab, et kulud jäävad vahemikku 4000–8000 eurot. Kuid ainult umbes pooled küsitletutest on nende kulude katteks juba eraldisi teinud. Eriti silmatorkav on see, et 44% ei taha, et neid maetaks nagu nende vanemad või vanavanemad. Soov lihtsate matuste järele on kõige tugevam 55–65-aastaste vanuserühmas, 71% sellest rühmast eelistab lihtmatust.

Samuti näitavad uuringutulemused, et 34% vastanutest soovib tuhastamist ja 19% traditsioonilist matmist. Lisaks pole enam kui pooled küsitletutest huvitatud traditsioonilisest matuseteenistusest. On märke, et nõudlus alternatiivsete matmisviiside, näiteks looduslike matuste või memoriaalide ehete järele kasvab.

Finantssätted ja väljakutsed

Uuringus uuriti ka rahalist valmisolekut seoses matusekuludega. Tulemused näitavad, et naised teevad väiksema tõenäosusega rahalisi eraldisi kui mehed: matusekulude kindlustus on 39% naistest ja 51% meestest. Meestest on selline kindlustus 28%-l, naistest aga vaid 17%-l. See on eriti murettekitav, sest surma korral on pangakontod blokeeritud ja matusekulud tuleb kiiresti tasuda.

Uuringust selgub, et paljude austerlaste jaoks on oma surma ja sellega seotud tavade käsitlemine endiselt tabuteema. Enda surelikkuse teadvustamine on sageli tugevalt häiritud, mis võib kaasa tuua rahalise kindlustunde puudumise. Vajadus hariduse ja avatud arutelu järele surma üle ei saaks olla suurem.