Massimeeleavaldus Londonis: 110 000 kodanikku nõuavad migratsiooni lõpetamist!
13. septembril 2025 avaldas Londonis Tommy Robinsoni korraldatud meeleavaldust migratsiooni vastu üle 110 000 inimese, samal ajal kui vastumeeleavaldajad protestisid.

Massimeeleavaldus Londonis: 110 000 kodanikku nõuavad migratsiooni lõpetamist!
Laupäeval, 13. septembril 2025 toimus Londonis Briti lähiajaloo üks suurimaid parempoolsete meeleavaldusi. Miitingu korraldas immigratsioonivastane Tommy Robinson, õige nimega Stephen Yaxley-Lennon, kes on tuntud Inglise Kaitseliidu asutajana. Londoni politsei andmetel osales marsil umbes 110 000 inimest ning meeleavaldajad nõudsid karmimat asüülipoliitikat selliste loosungitega nagu "Saada nad koju" ja "Peatage paadid".
Sündmusega, mis Robinsoni sõnul oli "sõnavabaduse tähistamine", kaasnesid arvukad vägivaldsed kokkupõrked. Politseinikke tabas "vastuvõetamatu jõud", kui nad üritasid meeleavaldajaid kinnitatud marsruudil hoida. Marsi ajal toimusid kokkupõrked, kus päästeteenistusi rünnati pudelite, signaalrakettide ja muude mürskudega. Praeguseks on vahistatud üheksa inimest, tõenäoliselt arreteeritakse veelgi. Olukorra kontrolli all hoidmiseks saadeti politsei koos üle 1600 ametnikuga, eriti seoses samaaegsete jalgpallimatšide ja kontsertidega linnas.
Toetus ja poliitilised sõnumid
Meeleavaldus äratas ka rahvusvahelist tähelepanu. Videolingi vahendusel esinenud Elon Musk kutsus Suurbritannias valitsust vahetama. Robinson sai toetust ka silmapaistvatelt parempopulistidelt, nagu Steve Bannon ja Éric Zemmour. AfD Euroopa Parlamendi liige Petr Bystron väljendas samuti oma solidaarsust meeleavaldajatega. Kokkutulnud lehvitasid Inglismaa, Suurbritannia, USA ja Iisraeli lippe, skandeerides samal ajal peaminister Keir Starmeri vastu suunatud loosungeid.
Paralleelselt selle suure meeleavaldusega toimus umbes 5000 osalejaga vastumeeleavaldus motoga "Seisa rassismi vastu". See seisis vastu põhimiitingu ajal kõlavatele rassistlikele väljaütlemistele ja agressiivsele retoorikale. Sussexi ülikooli sotsioloog Aleksandra Lewicki sõnul on Briti rändepoliitika olnud aastaid poliitilises debatis keskne teema. Üle La Manche'i on sel aastal Suurbritanniasse jõudnud üle 28 000 migrandi, mis õhutab ühiskonnas pingeid veelgi.
Kultuuriline ja sotsiaalne vastupanu
Briti poliitiline maastik on praegu väga polariseeritud. Rassistlikke rahutusi soodustavad mõnikord ka enamusparteide, näiteks Konservatiivpartei paremäärmuslikud seisukohad. Endine siseminister Suella Braverman rääkis pagulaste "invasioonist" ja kutsus isegi üles astuma välja Euroopa inimõiguste konventsioonist. Sellised avaldused aitavad kaasa sotsiaalse kliima mürgitamisele ning tugevdavad moslemi- ja Ida-Euroopa-vastast rassismi.
Kuigi leiboristide valitsust kritiseeritakse pidevalt ja ta on muu hulgas kaotanud varjupaigataotlejate ebainimlikud majutusvõimalused, jätkab see rangete immigratsiooniseaduste rakendamist. See toob kaasa rassismivastaste liikumiste tugevama hääle sellistes linnades nagu Brighton, samas kui vägivald ja rassism kasvavad teistes riigi osades. Tähelepanuta ei saa jätta ajaloolisi paralleele varasemate rassistlike rahutustega, eriti seoses varjupaigataotlejaid majutavate hotellide vastu suunatud süütamisega.
Laupäevased sündmused Londonis ei kajasta mitte ainult rändeprobleemi ümbritsevaid pingeid, vaid on ka kriiside, täitmata Brexiti lubaduste ja elukalliduse tõusu taustal. Aus arutelu immigratsiooni vajalikkuse ja piiravast retoorikast eemaldumise üle tundub pakilisem kui kunagi varem.