Uurimised Schimaneki vastu: avastati laskemoon ja natside mälestusesemed!

Uurimised Schimaneki vastu: avastati laskemoon ja natside mälestusesemed!

Pärast maja läbiotsimist Langenloisi metsamajandis algatas riigiprokuratuur uurimise. Läbiotsimisel leiti suures koguses laskemoona ja natsidele pühendatud esemeid. Metsamehe maja olevat olnud "sakside separatistide" taganemispaigaks. Need arengud toovad esile seosed uurimiste ja rahvusnõukogu töötajate vahel.

Kõnealune isik on Schimanek, kes palus avalikkuse survel töösuhe lõpetada. Rahvusnõukogu president Rosenkranz paljastas, et sai juurdlusest teada juba veebruaris. Küll aga kaitses ta, et seadus ei nõua töötajate julgeolekukontrolli. Rosenkranz rõhutab, et tema personaliotsused põhinevad kutsekvalifikatsioonil ja -omadustel ning väliseid huve käsitletakse eraasjana.

Poliitilised reaktsioonid

Vastus nendele juhtumitele ei lase end kaua oodata. Roheliste partei paremäärmusluse eestkõneleja Lukas Hammer avaldas teravat kriitikat ja rõhutas, et töötajate sidemeid paremäärmuslike võrgustikega ei saa lihtsalt eraasjana kõrvale heita. Oletust, et põhiseaduse kaitse amet tegutseb kahtluse korral koheselt, kirjeldas Hammer naiivsena. Need avaldused viitavad kasvavale murele paremäärmuslike tendentside pärast Austrias, eriti arvestades riigi poliitilise maastiku ajaloolist arengut.

Sõjajärgsel perioodil peeti Austriat sageli "esimeseks vabaks riigiks", mille elanikkond kannatas Hitleri võimu all. Ideoloogiline leppimine natsionaalsotsialismiga jäi aga pikaks ajaks kõrvale. Kiiresti asutati illegaalsed neonatslikud organisatsioonid ja FPÖ võttis endale silmapaistva rolli, koondades enda taha endised NSDAP ja SS-i liikmed ning järgides parempopulistlikku kurssi.

Paremäärmuslus kui tõsine probleem

Paremäärmuslus on Austrias olnud tõsine probleem juba vahetult sõjajärgsetest aastatest peale. Hoolimata erinevatest denatsifitseerimismeetmetest, jäid ülikoolides alles paremäärmuslikud tendentsid. 1960.–2000. aastatel toimusid korduvad rünnakud ja intsidendid, mis viitavad paremäärmusluse radikaliseerumisele. Paremäärmusliku sisuga seostatakse korduvalt ka FPÖ-d, mis on end teistest parteidest paremale positsioneerinud alates selle asutamisest 1956. aastal.

Praeguseid Schimaneki ümber toimuvaid intsidente ja nendega seotud uurimisi võib seetõttu vaadelda osana suuremast murettekitavast suundumusest Austria ühiskonnas ja poliitikas. Need arengud rõhutavad, kui kiiresti on vaja otsustavalt võidelda paremäärmuslike suundumuste vastu, et kaitsta riigi demokraatlikke väärtusi.