Ajaloolised pöördepunktid: mis juhtus ajaloos 6. jaanuaril?
Lugege 6. jaanuaril oluliste sündmuste ning sünni- ja surma-aastapäevade, sealhulgas ajalooliste faktide ja praeguste arengute kohta.
Ajaloolised pöördepunktid: mis juhtus ajaloos 6. jaanuaril?
6. jaanuaril 2025 austatakse arvukalt ajaloolisi sündmusi ja isikuid. Vastavalt aruandele ZVW Päev sisaldab olulisi kuupäevi, sealhulgas tähtpäevi ja nimepäevi. Tähistavad nimed: Balthasar, Juan, Kaspar, Melchior, Raimund ja Raphaela.
Ajalooline ülevaade toob esile mitmeid olulisi sündmusi. 2023. aastal teatas Daniel Barenboim, et astub kuu lõpus tagasi Berliini Riigiooperi Unter den Lindeni peamuusikajuhi kohalt. 2005. aastal tehti veel üks oluline otsus: Indoneesias Jakartas toimunud rahvusvahelisel kriisikonverentsil otsustati luua India ookeani tsunami varajase hoiatamise süsteem. Märkimist väärivad ka sportlikud edusammud, näiteks Boris Beckeri võit 1985. aastal Mastersi juunioride turniiril, millega ta tuli juunioride maailmameistriks tennises.
Kuulsad sünnipäevad ja surma-aastapäevad
Täna tähistatakse ka mitmeid sünnipäevalapsi. Nende hulgas on Briti näitleja ja koomik Rowan Atkinson, kes saab 70-aastaseks, ja Paolo Conte, kes saab 88. Saksa näitlejanna Constanze Engelbrechti mainitakse postuumselt, kuna ta suri aastal 2000. Tema sünnipäeval austatakse ka tuntud Šveitsi kabareekunstnikku Emil Steinbergerit.
Lisaks langeb 6. jaanuar 2000. aastal surnud saksa režissööri Horst Seemanni surma-aastapäevale.
Tsunamite ja kliimamuutuste uurimine
Vahepeal läbiviidud uuring Kanali uudised Aasia avaldati tsunamiuuringute ja kliimamuutuste mõjude edusammudega. Simulatsioonitehnoloogiad muutuvad üha olulisemaks, kuna ilmastikunähtused kliimamuutuste tõttu intensiivistuvad. Singapuri riikliku ülikooli ekspert Gianmarco Mengaldo hoiatab, et muutused troopilises Indo-Vaikse ookeani atmosfääris intensiivistavad kuumalaineid ja vallandavad äärmuslikud vihmasajud. Need arengud suurendavad üleujutuste ja maalihkete ohtu, mis võivad eriti mõjutada piirkondi, mis ei ole sellisteks katastroofideks piisavalt ette valmistatud.
Prof Switzeri juhitud meeskond on hinnanud võimalikke stsenaariume, mille korral merepinna tõus 50 cm võrra suurendab tsunamiohtu. Vee sügavuse muutuste tuvastamiseks ja andmete edastamiseks juhtimiskeskustesse minutitega on välja töötatud uued tehnoloogiad, näiteks tsunamipoid. Sellegipoolest rõhutab prof Switzer nende tehnoloogiate piiranguid, eriti äkiliste loodussündmuste ajal, nagu 2018. aastal Indoneesias Palus toimunud maavärinale järgnenud laastav tsunami.
Uuringud näitavad ka, et katastroofideks valmisoleku koolitus on hädavajalik. Kui maavärinat on tunda, on soovitatav kohe põgeneda kõrgemale, ootamata ametlikke tsunamihoiatusi. Eksperdid hoiatavad ka tulevaste väljakutsete eest, mis on seotud juurdepääsuga elupäästevahenditele ja rahvaharidusele.
– Esitanud Lääne-Ida meedia