Sotsiaalne lõhe: kuidas COVID-19 hävitas meie sõprussuhted

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Viini ülikooli uues uuringus uuritakse, kuidas Covid-19 meetmed on suurendanud sotsiaalset lõhenemist Austrias.

Sotsiaalne lõhe: kuidas COVID-19 hävitas meie sõprussuhted

Viini ülikooli praegused uuringud näitavad murettekitavaid leide COVID-19 pandeemia mõjude kohta Austria sotsiaalsele struktuurile. Aastatel 2020 ja 2021 tehtud 127 intervjuu põhjalikus analüüsis teatas uurimisrühm, et mitte ainult ei tekkinud terviseprobleeme, vaid pandeemia põhjustas ka sügavaid sotsiaalseid lõhesid. Uuringu juhtivautor Isabella Radhuber selgitab, et paljud inimesed on vaktsineerimispoliitika erinevate vaadete tõttu oma sõprusringkondi vahetanud. "Samuti mõtlevad inimesed kogunesid "sotsiaalsetesse mullidesse", samal ajal kui teisiti arvajaid välditi," selgitas ta. noe.ORF.at.

Need jagunemised tõid kaasa tõrjutuse tunde, mida tundsid kõik vastajad. Sõltumata nende seisukohast vaktsineerimise suhtes ütlesid paljud, et nad on mures võimalike sotsiaalsete katkestuste pärast. Radhuber märkis, et sellised meetmed nagu 2G reegel – mis eristab vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesi – ainult suurendas eraldatuse tunnet. "See määrus on vähendanud valmisolekut meetmeid järgida," jätkas Radhuber. Uuringu keskne järeldus on, et kriisipoliitika peab olema tõhus, et hõlmata kõiki, mida eksperdid kinnitasid ka Austria Teaduste Akadeemia lisaraportis. "Kriisipoliitikast tuleb teavitada silmade kõrgusel," nõuab Radhuber ja ka tema kaasteadlased, kes püüdlevad lõhestumise poole, tungivalt.

Fookuses sotsiaalne sidusus

Teadlased hoiatavad, et vähene kaasatus kriisiolukordadesse ei tekita mitte ainult lühiajalisi probleeme, vaid ohustab ka usaldust poliitiliste ja teaduslike institutsioonide vastu pikemas perspektiivis. Uuringu kaasautor Gertrude Saxinger rõhutab, et koroonapoliitika läbikukkumisel võivad olla olulised tagajärjed tulevaste väljakutsetega, nagu kliimamuutustega toimetulemisel. "Sotsiaalset ühtekuuluvust edendav kriisipoliitika on tuleviku jaoks ülioluline," ütleb Saxinger, märkides, et teadlikkust sotsiaalsest ühtekuuluvusest tuleb tugevdada, et mitte anda ruumi populistlikele liikumistele, nagu Austrias juba juhtus. neu-science.apa.at.