Geneetika ja muusika: miks on meloodiate nautimine osaliselt pärilik?

Geneetika ja muusika: miks on meloodiate nautimine osaliselt pärilik?

Max Plancki psühholingvistika ja empiirilise esteetika instituutide praegune uuring heidab uut valgust geneetika ja muusikanaudingu vahelisele uskumatult keerulisele seosele. Uuring, mis avaldati tunnustatud ajakirjasLooduskommunikatsioonidavaldatud eesmärk on selgitada, miks mõned inimesed naudivad muusikat intensiivsemalt kui teised. Üle 9000 kaksikupaari andmebaasi ja koostöö Rootsi Karolinska Instituudiga pakub uuring sügavamat ülevaadet muusika tajumise bioloogilisest alusest.

Tulemused näitavad, et enam kui pooled, täpsemalt 54 protsenti muusikanaudingu erinevustest on geneetiliselt määratud. See tähendab, et muusika nautimine ei põhine ainult õpitud oskustel või isiklikel eelistustel, vaid seda mõjutavad ka spetsiifilised geneetilised tegurid. Nagu uuringu autorid märgivad, mängivad nii kaasasündinud kui ka keskkonnaelemendid rolli selles, kuidas inimesed muusikalisi helisid tajuvad.

Sissevaateid uurimistöösse

Uuring toob välja ka konkreetselt, et muusikanaudingu erinevaid tahke, nagu emotsioonid, muusikaga kaasa mängimine või rütmis tantsimine, mõjutavad erinevad geenid. See teeb selgeks, et muusika eelistamine ja muusikaliste struktuuride äratundmise oskus ei ole ainult isikliku maitse küsimus, vaid sellel on geneetilised juured. Need leiud ei ole olulised mitte ainult muusikateaduse jaoks, vaid avavad ka uusi vaatenurki kognitiivteadusele.

Lisaks kirjeldatakse uuringus uuenduslikku meetodit rütmitunde “polügeense skoori” (PGSrhythm) arvutamiseks. See partituur võib ennustada üldist musikaalsust ja on seotud teiste muusikaliste võimetega. Teadlased on leidnud, et rütmitaju mõjutavad geneetilised variandid mõjutavad ka meloodiate ja helikõrguste eristamise võimet. See läheb nii kaugele, et PGSrhythm ennustab isegi kalduvust muusikat nautida ja sellega aktiivselt tegeleda.

Täiendavad ülevaated ja väljavaated

Lisaks kaksikpaaridele hõlmab uuring ka muid varajase lapsepõlve kogemuse aspekte. Need seosed viitavad sellele, et geneetilised eelsoodumused ja keskkonnategurid on omavahel dünaamiliselt seotud. Lisaks alusuuringute edusammudele käivitati ka riiklik kaksikregister nimega “Gertrud”, mis on mõeldud geneetiliste ja keskkonnamõjude koosmõju edasiseks uurimiseks.

Kokkuvõttes näitab see ulatuslik uuring, et muusika nautimine on keeruline ja sügavate bioloogiliste juurtega küsimus. Kas geneetiliste eelsoodumuste või välismõjude tõttu – teadus viib meid lähemale mõistmisele, kuidas me muusikat tunneme ja kogeme.

Lisateabe saamiseks saavad huvitatud kaksikpaarid registreeruda, et osaleda teedrajavates uuringutes www.gertrud.info registreerima.

Lisateavet uuringu ja selle tulemuste kohta leiate aadressilt Viin.at, mida viivad läbi Max Plancki Instituudid, ja süvendage oma teadmisi geneetika ja muusikalise kogemuse vahelisest seosest Esteetika MPG samuti Esteetika MPG Kognitiivne neuropsühholoogia.