Putin loodab, et Ukraina loobub tuumarelvadest

Putin loodab, et Ukraina loobub tuumarelvadest

President Vladimir Putin ütles pühapäeval avaldatud avalduses, et Venemaal on piisavalt jõudu ja ressursse... Sõda Ukrainas loogilise lõpuni. Siiski lootis ta, et tuumarelva kasutamine pole vajalik.

Sõda Ukrainas ja selle tagajärjed

Putin andis 2022. aasta veebruaris käsu tuhandete lähetamiseks vene keel väed Ukrainasse. See tõi kaasa suurima relvakonflikti Euroopas pärast Teist maailmasõda ning kõige tõsisema vastasseisu Moskva ja Lääne vahel pärast külma sõja sügavaimat faasi.

Sajad tuhanded sõdurid on saanud surma või vigastada. USA president Donald Trump on korduvalt rõhutanud, et soovib lõpetada "veresauna", mida tema administratsioon kujutab USA ja Venemaa vahelise vahetussõjana.

Tuumaeskalatsioon ja Putini perspektiiv

Riigitelevisiooni filmis, mis kirjeldas Putini 25-aastast valitsemist Venemaa kõrgeima juhina, küsis reporter temalt Ukraina sõja tuumaeskaleerumise ohu kohta. "Nad tahtsid meid provotseerida vigu tegema," ütles Putin, rääkides 19. sajandi konservatiivide liidri tsaar Aleksander III portree kõrval, kes surus maha eriarvamused. "Neid relvi pole olnud vaja kasutada ja ma loodan, et need ei muutu vajalikuks."

"Meil on piisavalt jõudu ja ressursse, et viia 2022. aastal alustatu loogiliselt vajaliku tulemuseni." Trump on viimastel nädalatel märkinud, et on pettunud Moskva ja Kiievi vahelise kokkuleppe puudumise pärast. Kreml seevastu väidab, et konflikt on nii keeruline, et Washingtoni soovitud kiiret edu on raske saavutada.

Putini nägemus läänest

USA endine president Joe Biden, Lääne-Euroopa liidrid ja Ukraina kujutavad invasiooni imperialistliku maade hõivamisena ning on korduvalt lubanud lüüa Venemaa vägesid, mis kontrollivad umbes viiendikku Ukrainast.

Putin näeb aga sõjas pöördepunkti Moskva suhetes läänega, mis tema sõnul alandas Venemaad pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal, laiendades NATOt ja tungides tema arvates Venemaa mõjusfääri.

Trump hoiatas, et konflikt võib areneda kolmandaks maailmasõjaks. CIA endine direktor William Burns teatas, et 2022. aasta lõpuks oli reaalne oht, et Venemaa võib Ukraina vastu tuumarelva kasutada, Moskva lükkas väite tagasi.

Putini valitsemine ja avalik arusaam

1999. aasta viimasel päeval haigelt Boriss Jeltsinilt presidendiameti üle võtnud endine KGB kolonelleitnant Putin on kõige kauem valitsenud Kremli juht pärast Jossif Stalinit, kes oli võimul 29 aastat kuni surmani 1953. aastal.

Vene teisitimõtlejad – kellest enamik istub praegu kas vanglas või välismaal – näevad Putinit diktaatorina, kes on loonud hapra isikliku valitsemise süsteemi, mis põhineb hapral ja korruptsioonil, mis viib Venemaa allakäigu ja rahutuste suunas.

Kuid tema toetajad, kelle heakskiit on Venemaa küsitluste järgi üle 85%, peavad Putinit päästjaks, kes astus vastu üleolevale läänele ja tegi lõpu kaose, mis kaasnes Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal.

Privaatne info presidendi elust

Hoolikalt lavastatud riigitelevisiooni film, mis andis vaatajatele harukordse pilgu Venemaa presidendi kurikuulsalt suletud ellu, näitas, kuidas Putin pakkus oma Kremli eraköögis Kremli tippkorrespondendile Pavel Zarubinile šokolaadi ja hapendatud piimajooki.

Putin meenutas, et 2002. aastal Moskva teatris kirdekriisi ajal langes esimest korda palves põlvili, kui tšetšeeni võitlejad võtsid pantvangi üle 900 inimese. Selles kriisis suri üle 130 pantvangi.

"Ma ei tunne end ühegi poliitikuna," ütles Putin oma 25-aastasest võimulolekust presidendi ja peaministrina. "Hingan sama õhku nagu miljonid Venemaa kodanikud. See on väga oluline. Kui jumal annab, peaks see nii kauaks jääma. Ja see ei tohiks kaduda."