Mure Lukas Resetaritsa pärast: tema kabareeprogrammi Glück esilinastus tühistati

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kabareelegend Lukas Resetarits pidi oma saate “Glück” esietenduse haiguse tõttu ära jätma. Tagasitulek 27.03.2025.

Mure Lukas Resetaritsa pärast: tema kabareeprogrammi Glück esilinastus tühistati

Lukas Resetaritsa uue saate “Glück” esilinastus pidi toimuma 20. märtsil 2025 Viini Stadtsaalis, kuid tuli terviseprobleemide tõttu lühikese etteteatamisega ära jätta. Austria kabaree pühakuks peetav 77-aastane mees, keda paljud teavad televisioonis major Kottanina, põeb rasket spastilist bronhiiti. Kuigi see haigus ei ole eluohtlik, põhjustab see kramplikke köhahooge, mis muudavad avaliku esinemise võimatuks. oe24.at teatatud.

Resetarits, kes on kabareele ka peale karjääri oluliselt mõjutanud, plaanib siiski pärast väikest pausi 27. märtsil 2025 lavale naasta. Tema esimene esinemine pärast ärajätmist on kauaoodatud saade “Glück”, mis on tema 30. sooloprogramm ja tähistab Resetaritsa karjääris olulist verstaposti.

Mõtted ühiskonnast

Oma programmis “Õnne” käsitleb Resetarits selle termini inflatsiooni tekitavat kasutamist reklaamis ja suhtekorralduses. Ta kritiseerib tõsiasja, et varem seostati õnnelubadusi sageli sotsiaalsete reformidega, samas kui tänapäeval propageeritakse õnnelubadusi. Kabareekunstnik väljendab ka oma mõistmatust, et paljud valijad jätkavad nende poolt hääletamist, hoolimata paremerakondade negatiivsetest lubadustest. Ta selgitab, et tema satiiri eesmärk ei ole veenda, vaid pigem otsib publiku heakskiitu, nagu vol.at hoiab kinni.

Resetaritsi õnne kuvand sisaldab rahu, perekonda ja agressiooni puudumist. Ta ei näe õnne mitte püsiva seisundina, vaid tundena, mida praeguses poliitiliselt polariseerunud ühiskonnas on raske leida. Nendele väljakutsetele vaatamata peab ta vajalikuks laval edasi tegutseda ja oma publikuga kontakti hoida.

Kabaree kui kultuurinähtus

Kabareel on Austrias pikad traditsioonid, mis ulatuvad 1900. aastate algusesse. Kabaree sündi võib seostada “Chat noiri” avamisega Pariisis 18. novembril 1881 ja Ernst von Wolzogeni lavakavaga 1901. aastal, mis pani aluse saksakeelsele kabareele. Selle kunstiliigi eesmärk on satiiristada ajaloosündmusi, õpetada inimlikkust ja demonstreerida rumalust, st. Kabaree arhiiv.

Cabaret mängis Austria teatri arengus keskset rolli ja pakub platvormi kriitiliseks aruteluks sotsiaalsete ja poliitiliste küsimuste üle. Resetaritsi pühendumus selles vallas aitab jätkata kabaree kultuuripärandit tänapäeval ja juhtida tähelepanu aktuaalsetele ühiskondlikele probleemidele.