Terrorünnak Manchesteris: politsei sai surmaga seotud Yom Kippuri

Terrorünnak Manchesteris: politsei sai surmaga seotud Yom Kippuri

3. oktoobril 2025 toimus Manchesteris sünagoogi ees laastav terrorirünnak, mis nõudis kaks inimelu. Arvatav kurjategija, 35-aastane Süüria päritolu Briti kodanik, hukkus politsei tulistades, kuid ühe hukkunu tulistamishaava võidi omistada politseile. Seda politseioperatsiooni traagilist ja ettekavatsematut tagajärge uuritakse praegu, kuna linn on intsidendi šokist tingitud.

Rünnak leidis aset juudi kõrgeima püha Yom Kippuri tähistamise ajal, kui paljud juudi kogukonna liikmed olid kogunenud sünagoogi. Juhtunu videol on näha, et ründaja sõitis autoga seltskonnale sisse ja lõi noaga. Sünagoogis üritasid mitmed inimesed rünnaku eest põgenemiseks ukse taha peitu pugeda. Lisaks kahele hukkunud mehele vanuses 53 ja 66 sai vigastada veel neli inimest, kellest kolm on raskes seisundis ja viibivad haiglas.

Poliitika ja kogukonna reaktsioon

Peaminister Keir Starmer ja kuningas Charles III. väljendasid oma õudu rünnaku pärast. Starmer teatas plaanist suurendada politsei kohalolekut väljaspool sünagooge kogu riigis, et edendada kogukonna turvatunnet. Rabi Jonathan Romain väljendas muret poliitilise vägivalla ja usuvaenu kasvu pärast ühiskonnas ning rõhutas vajadust selliste tegude vastu otsustavalt samme astuda.

Viimastel aastatel on korduvalt rünnatud juudi institutsioone, näiteks rünnak Halle sünagoogile, mis leidis aset ka Yom Kippuril. Halles toimunud intsidendi tulemusel kritiseeriti kohalikke politseiasutusi ja Magdeburgi siseministeeriumi juudi kogukonna suurel pühal valveta jätmise eest. Need korduvad juhtumid näitavad selgelt, et juudi sünagoogide ja kogukondade kaitsmine peab olema esmatähtis.

Juudi institutsioonide julgeolekuolukord

Juudi institutsioonide julgeolekuolukorrale on viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pööratud. Erinevates Saksamaa liidumaades on võetud meetmeid kaitse parandamiseks. See hõlmab politseijõudude eriväljaõpet antisemitismi vastu võitlemiseks ja politsei kohaloleku suurendamist juudi kogukondade ees. Avalikus diskursuses on eksperdid kutsunud õiguskaitseorganeid üles olema tundlikumad antisemiitlike kuritegude suhtes ning tagama turvameetmeteks vajalikud vahendid.

Jurist ja autor Ronen Steinke kritiseeris turvaaukude tuvastamise aeglast protsessi ja kutsus üles turvameetmeid täielikult rahastama maksumaksja rahast. Mõned rabid ja teised kogukonna esindajad nõuavad vägivaldse sisu paremat hindamist Internetis, et tuvastada ja peatada võimalikud kurjategijad varajases staadiumis.

Traagiline rünnak Manchesteris ei šokeerinud mitte ainult kohalikku juutide elu, vaid tekitas ka laiema arutelu Euroopa usukogukondade turvalisuse ja turvalisuse üle. Jääb loota, et nendest valusatest kogemustest õpitakse õppust, et vältida tulevasi vägivallaakte.