Deflatsioon Šveitsis: kas SNB on intressimäära lõksus?

Deflatsioon Šveitsis: kas SNB on intressimäära lõksus?

Šveitsi inflatsioon saavutas 2025. aasta mais ajalooliselt negatiivse väärtuse miinus 0,1 protsenti, mis on esimene negatiivne inflatsiooniväärtus alates märtsist 2021. Inflatsioon oli 0,0 protsenti juba 2025. aasta aprillis ning arengu põhjuseks võib olla energiahindade langus ja üüriinflatsiooni langus. Kõrgeim inflatsioon pärast koroonapandeemiat registreeriti 2022. aasta suvel, 3,5 protsenti, samas kui inflatsioon on olnud püsivalt alla 1 protsendi alates 2024. aasta septembrist. Eksperdid ennustavad käesoleva aasta keskmiseks inflatsiooniks 0,2–0,3 protsenti. ZKB ekspert David Marmet eeldab, et inflatsioon on lähikuudel isegi veidi negatiivne. Šveitsi keskpank (SNB) seisab silmitsi väljakutsega, kuna deflatsioon võib nõudlust ohustada, teatab vol.at.

SNB langetas hiljuti baasintressimäära 25 baaspunkti võrra 0,25 protsendile, otsus jõustub reedel. See intressilangetus tuli kontekstis, kus inflatsioon on pärast viimast intressiotsust langenud 0,7 protsendilt 0,3 protsendile. Frangi kurss püsis euro suhtes stabiilsena, kuna intressilangust oli juba oodata. Mõõdukas majanduskliimas näeb SNB inflatsiooni riske suurenemas, mis mõjutas tema otsust baasintressimäära alandada. Eksperdid ootasid sellist intressimäära langetamist, mis võib osutuda positiivseks eluasemelaenu omanikele, kuna langevad intressimäärad muudavad laenud atraktiivsemaks. Neid olulisi arenguid tõstis esile 20 minutit.

Väljakutsed SNB-le

Tulevikku silmas pidades rõhutab SNB president Martin Schlegel, et igakuiste inflatsiooninäitajate kujunemine peaks jääma märkamatuks. Lähikuudel on SNB järgmisel koosolekul oodata baasintressimäära edasist langetamist 0,25 protsendilt 0,0 protsendile. Sellegipoolest on eksperte, nagu Thomas Gitzel VP pangast, kes eeldavad, et SNB jääb nullintressimäära juurde. Seda ebakindlust rahapoliitikas tugevdab veelgi praegune turuolukord, samal ajal kui inflatsioon on jätkuvalt surve all ja silmapiiril on väike tõus, mida mõjutavad ELi investeeringud, nagu teatas NZZ.

Analüütikud mõtlevad, kas SNB peab lähiajal tagasi pöörduma negatiivsete intressimäärade juurde, et vältida edasist deflatsiooni. Inflatsioon oli hiljuti -0,1 protsenti aastatagusest ja alusinflatsioon tõusis 0,5 protsenti, õhutades arutelu võimaliku tagasipöördumise üle negatiivsete intressimäärade juurde. Samal ajal püsib Šveitsi sisemajanduse kogutoodangu kasv 1,1 protsendi juures, mis viitab üldisele kindlale majandusalusele, ehkki heitlikul rahvusvahelisel turul.