Protestid Iisraeli vastu: Baseli ESC ees kasvavad pinged kiiresti!

Protestid Iisraeli vastu: Baseli ESC ees kasvavad pinged kiiresti!

Täna, 17. mail 2025 maadleb Baseli linn enne Eurovisiooni lauluvõistluse (ESC) avatseremooniat kasvava hulga Palestiina-meelsete meeleavaldajatega. Need kogunemised, mis tõmbavad endale tähelepanu provokatiivsete tegudega ja kutsuvad üles olema Palestiinaga solidaarsed, on viimastel tundidel sagenenud. Politsei palus meeleavaldajatel korduvalt enne ESC etendust tänavad puhastada, et tagada kõigi kohalviibijate turvalisus. Vastavalt oe24.at on paljud meeleavaldajad süüdanud Iisraeli lipud põlema ja kannavad oma ette nähtud võltssõnumit, mis on tõsine veri, illustreerima.

Eriti silmatorkavad on plakatid, millel on sellised kirjad nagu "Iisraeli boikoteerimine – apartheid" ja "Genotsiidile pole lava". Nende sõnumite eesmärk on juhtida tähelepanu olukorrale Lähis-Idas ja neid on heldelt paigutatud Eurovisioni külasse. Politsei jälgib olukorda tähelepanelikult ja on juba ähvardanud olukorra halvenemisel otse sekkuda. Kesksilla lähedal asuv demonstratsioonrongkäik liigub ESC fännidele järjest lähemale, mis suurendab pinget kahe grupi vahel. Meeleavaldus pöörab praegu Kleinbaseli poole, ligikaudu Johanniteri silla tasemel.

Pilk protestiliikumistele Euroopas

Need massilised protestid ei ärata mitte ainult kohalikku tähelepanu, vaid asetsevad ka Euroopa ühiskonda ja selle demokraatiat mõjutavas laiemas kontekstis. Projekti ProDem raames kuues Euroopa riigis läbi viidud küsitluse kohaselt tunnevad paljud inimesed muret demokraatia kvaliteedi languse pärast Euroopas. Uuringu tulemused näitavad laialdast umbusku riiklike poliitiliste protsesside vastu, samal ajal näib usaldus ELi institutsioonide vastu suurenevat, eriti kui usaldus riikide valitsuste vastu on madal. See dünaamika võib kajastada ka praegust protestiliikumist Baselis, kuna usaldamatus poliitika vastu on sageli selliste massiliste avalike mobilisatsioonide kasvulava.

Veel üks huvitav aspekt on protestiliikumiste ja poliitiliste institutsioonide vastasmõju. Mitmes riigis, sealhulgas Saksamaal, kaaperdavad demokraatiavastased parteid üha enam protestiliikumisi, et edendada oma poliitilisi eesmärke. Selle näiteks on AfD, kes on kasutanud Pegida liikumise muresid. See suundumus näitab, et protestid ei ole ainult vastus ühiskondlikele kaebustele, vaid neid saab kasutada ka poliitilise võimu saavutamiseks, mis toob esile selliste liikumiste keerukuse ja kaugeleulatuva mõju.

Eriti ESC kontekstis, mida paljud peavad kultuurilise mitmekesisuse ja rahu märgiks, tõstatavad need protestid küsimusi, mis ulatuvad muusikalisest konkurentsist palju kaugemale. Kuigi sündmus annab ruumi tähistamiseks, nõuavad meeleavaldused mõtisklema praeguse poliitilise olukorra ja demokraatlike väärtuste väljakutsete üle Euroopas.