Uus uuring paljastab: nii tegeleb EL ettevõtete jätkusuutlikkusega!
Uues uuringus analüüsitakse enam kui 300 Euroopa ettevõtte CSRD aruandeid ning tehakse kindlaks peamised suundumused ja väljakutsed.

Uus uuring paljastab: nii tegeleb EL ettevõtete jätkusuutlikkusega!
Üha olulisemaks muutub ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse (CSRD) uute Euroopa suuniste järgimine. Vastavalt Datamarani hiljutisele raportile, milles uuriti üle 300 Euroopa ettevõtte, näib, et nende poliitikate rakendamine pole mitte ainult juriidiline kohustus, vaid ka võimalus ettevõtetele oma jätkusuutlikkuse strateegiat optimeerida. Aruandes analüüsitakse, kuidas ettevõtted CSRD-d rakendavad ja milliseid teemasid nad käsitlevad.
Uuring „CSRD Reports Uncovered: Insights from a Detailed Analysis of 11 000+ IRO from 300+ Companies” toob esile suundumused avalikustamisnõuete olulisuses ja tõlgendamises, mis on ettevõtete juhtide jaoks olulised. Analüüsis leiti, et negatiivsed mõjud kaaluvad üles võimalused – suhtega 3:1, kusjuures 99% ettevõtetest teatasid kliimamuutustest, 98% oma tööjõust ja 92% äritavadest. Seevastu selliseid teemasid nagu mõjutatud kogukonnad, vesi ja bioloogiline mitmekesisus leidub vaid vähem kui pooltes aruannetes.
CSRD uued nõuded
CSRD võeti kasutusele vastusena ettevõtte sotsiaalse vastutuse (CSR) kasvavale tähtsusele. EL-i Komisjon avaldas oma ettepaneku 2021. aasta aprillis ning pärast võimude vahelist kokkulepet jõustus direktiiv 5. jaanuaril 2023. See toob kaasa põhjalikud muudatused ja laiendab oluliselt reguleerimisala, suurendades aruandekohustuslike ettevõtete arvu 11 600-lt hinnanguliselt 49 000-ni. See kehtib eelkõige suurettevõtete ja kapitaliturule orienteeritud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) kohta. Mikroettevõtted on aga aruandluskohustusest välja jäetud.
Uute nõuete kohaselt peavad üle 500 töötajaga avaliku huvi ettevõtted oma jätkusuutlikkuse praktikast terviklikult aru andma alates 1. jaanuarist 2024 ja kõik teised suurettevõtted alates 1. jaanuarist 2025. Aruandlusnõuded näevad ette kahepoolse olulisuse juurutamist, mis käsitleb nii ettevõtete mõju inimestele ja keskkonnale kui ka nende finantstagajärgi.
Ühtsed standardid ja testimiskohustused
Uus direktiiv ei paku mitte ainult laiendatud aruandlusnõudeid, vaid kehtestab ka siduvad ELi standardid ja jätkusuutlikkuse aruandluse välisauditi. See test viiakse esialgu läbi piiratud kindlusega ja hiljem laiendatakse seda piisava kindluseni. Jätkusuutlikkuse informatsioon muutub tegevusaruande osaks ja sellele kehtivad samad nõuded nagu finantsaruandlusele. "Mittefinantsaruande" ümbernimetamine "jätkusuutlikkuse aruandluseks" peaks seda võrdõiguslikkuse väidet toetama.
BaFin sekkub aktiivselt ka järelevalvesse ja võtab oma bilansikontrollis arvesse jätkusuutlikkuse aruandlust. See uurib kapitaliturule orienteeritud ettevõtete aruandlust, et tagada uutest standarditest kinnipidamine.
Datamarani uuringu tulemused, mis põhinevad 21 riigi 304 ettevõtte jätkusuutlikkuse aruannetel, näitavad, et paljudel ettevõtetel on CSRD juhiste rakendamisel veel väljakutseid ületada. CSRD avalduste keskmine pikkus on 103 lehekülge, mis tähendab kasvu võrreldes varasemate nõuetega.
Üldiselt näitab see, et CSRD ei ole ainult regulatiivne vahend, vaid võib toimida ka strateegilise vahendina läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks ettevõtte jätkusuutlikkuse valdkonnas. Kui tõhusalt neid meetmeid praktikas rakendada saab, näitab aeg.
CSRD hindamise esialgsete tulemuste kohta lisateabe saamiseks külastage veebisaiti ÖkoNews, mis Saksamaa](https://www.csr-in-deutschland.de/DE/CSR-Allgemein/CSR-Politics/CSR-in-der-EU/Corporate-Sustainability-Reporting-Directive/corporate-sustainability-reporting-directive-art.html) poliitilise tausta ja BaFin regulatiivse teabe saamiseks.