Ungari kuulutas Antifa terrorirühmituseks: Orban tõmbab selged piirid!

Ungari kuulutas Antifa terrorirühmituseks: Orban tõmbab selged piirid!

Ungari avaldas terroristlike organisatsioonide riikliku nimekirja esimest korda 27. septembril 2025. Muuhulgas on selles nimekirjas liikumine Antifa. Peaminister Viktor Orban tutvustas meetmeid nende rühmituste vastu astumiseks enne, kui nad saavad kuritegusid toime panna. Hiljuti Euroopa Liidu Teatajas avaldatud dekreet selgitab, et kaasata võib ainult organisatsioone, mis ei ole ELi ega ÜRO sanktsioonide nimekirjas. See võimaldab Ungaril kehtestada loetletud rühmade suhtes rahalisi sanktsioone ja kanda nende rühmadega seotud isikutele musta nimekirja või keelata sissesõidukeeld.

Orban kirjeldas Antifat ja sellega seotud ettevõtteid kui terroriorganisatsioone ning rõhutas, et ennetavad meetmed on vajalikud. "Te peate Antifa vastu midagi ette võtma, enne kui nad kuritegusid toime panevad," ütles ta. See liigitus järgib USA presidendi Donald Trumpi eeskuju, kes liigitas Antifa esmaspäeval ka "terroristiorganisatsiooniks" pärast 10. septembril toimunud ultraparempoolse aktivisti Charlie Kirki tapmist.

Reaktsioonid ja ekspertide arvamused

Reaktsioonid Ungari algatusele on erinevad. Eksperdid märgivad, et Antifa on pigem poliitiline ideoloogia kui organiseeritud rühmitus. Antifa klassifitseerimist terroristlikuks organisatsiooniks võib seetõttu pidada vastuoluliseks. Samuti märgitakse, et Ungari ei ole varem pidanud terroristlike rühmituste nimekirja, mis rõhutab selle meetme uudsust.

Välisminister Peter Szijjarto nõudis, et Euroopa Liit järgiks selles küsimuses USA valitsust ja nimetaks Antifa "terroristiks". See näitab, et Ungari on huvitatud oma positsiooni laiemast rahvusvahelisest toetusest.

Laiem kontekst

Poliitilise äärmusluse hindamine on Euroopas muutunud olulisemaks seoses parempoolse vägivalla kasvuga. Parempoolsete terrorirünnakute arv on viimastel aastatel sagenenud, eriti Saksamaal, kus vahistatud terrorismis kahtlustatavate arv on suurenenud, selgub julgeolekuasutuste aruannetest, mis klassifitseerivad paremäärmuslaste vägivalla suureks ohuks.

Ultranatsionalistlike ja ksenofoobsete hoiakutega seotud sotsiaalsed suundumused võivad kaasa aidata paremäärmusliku vägivalla kasvule. Selles kontekstis tuleb mainida “inceli” subkultuuri fenomeni, mis on samuti järjest olulisemaks muutumas. Seda arengut soodustab sageli sotsiaalmeedia, mis võimaldab püsivat radikaliseerumist ja loob lahtisi võrgustikke.

Eksperdid näevad paremäärmuslikus vägivallas ja parempoolses terrorismis üle Euroopa laialt levinud nähtust, mille ulatus ja ilmingud on erinevad. Arvestades äärmuslikke liikumisi mõjutavate tegurite paljusust, on tulevaste arengute kohta raske täpseid ennustusi teha.

Ungari hiljutisi otsuseid tõlgendatakse seega laiemas poliitilises kontekstis, kus äärmusluse käsitlemist – nii parem- kui ka vasakpoolselt – määrab üha enam poliitiline tegevuskava.

Parempoolse terroristliku vägivalla üksikasjalikku analüüsi Euroopas vt bpb.de. Arutletakse ka erinevate äärmusvooludega kaasnevate väljakutsete ja ohtude üle, võttes arvesse rahvusvahelist ja riiklikku julgeolekuolukorda.

Arutelu Antifa ja selle terroristlikuks organisatsiooniks klassifitseerimise üle kujundab jätkuvalt poliitilist diskursust Euroopas. Vaatlejatel on huvi näha, kuidas need olukorrad arenevad ning millised poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed neist tulenevad.