Trump ja Putin: šokeeriv pööre Ukraina konfliktis!

Trump ja Putin: šokeeriv pööre Ukraina konfliktis!

20. mail 2025 kiitis Donald Trump telefonikõnet Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, mis tekitas Euroopas õudust. See paljastus tuleb kriitilisel ajal, kui Euroopa liidrid nagu kantsler Friedrich Merz, president Emmanuel Macron ja peaminister Keir Starmer üritavad veenda Trumpi võtma Venemaa suhtes karmimat hoiakut. Kuid pärast kahetunnist vestlust Putiniga loobus Trump oma positsioonist ja kirjeldas nüüd Venemaad kui "olulist kaubandus- ja majanduspartnerit".

Nende muudatuste raames kutsub Trump ka Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit üles Venemaaga kokkuleppele jõudma. Merz on aga rõhutanud, et Euroopa suurendab sanktsioonide kaudu survet Moskvale. Samal ajal kardetakse EL-i diplomaatide ridades, et Trumpi kui partneri kaotamine võib ohustada ka NATOt, mis võib kaasa tuua tõsise murrangu Atlandi-üleses julgeolekuarhitektuuris.

Euroopa reaktsioonid

Reaktsioonid Trumpi seisukohale on erinevad. EL-i välisminister on otsustanud täita EL-i 17. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti, samal ajal kui ettevalmistused teise energeetika- ja pangandussektorit mõjutava paketi jaoks on juba täies hoos. Ebakindlus Venemaa-lähedaste ELi riikide, näiteks Ungari toetamise osas on endiselt probleem, mis seab väljakutse ELi ühtsusele. Trump omakorda on teatanud, et paneb USA sanktsioonipaketile veto ning on USA võimalike sanktsioonide osas ebamäärane.

Selles kontekstis hoiatavad Euroopa hääled tagajärgede eest, mida Trumpi tegevuskava võib geopoliitilisele stabiilsusele kaasa tuua. Viimased 76 Atlandi-ülese julgeolekuaastat on iseloomustanud tugev pühendumine reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale. Trumpi tegevus, sealhulgas NATO kollektiivkaitsestrateegia õõnestamine, suurendab muret Euroopa julgeoleku pärast. Euroopa liidrid üritavad säilitada sidemeid Trumpiga, et säilitada mõju läbirääkimistel Putiniga, rõhutades samal ajal vajadust tugevdada Ukrainat sõltumatult Ameerika toetusest.

NATO ja Euroopa kaitse

Alates 2014. aastast on NATO seisnud silmitsi väljakutsega tagada usaldusväärne heidutus ja kaitse. See nõuab kohandamist sõjalistes jõududes, juhtimisstruktuurides ja otsustusprotsessides. Pärast külma sõda on fookus kriisiohjamisel muutunud ning on ülioluline, et NATO riigid reformiksid oma sõjalist võimekust, et adekvaatselt reageerida Venemaa ohtudele.

Sõjaline liikuvus on endiselt peamine probleem, kuigi probleemid tsiviilinfrastruktuuri ja riiklike kokkulepetega takistavad kriisi korral vägede kiiret paigutamist. Poliitilised organid, nagu Põhja-Atlandi Nõukogu, muutuvad üha olulisemaks ning NATO usaldusväärsus sõltub suuresti selle võimest tagada kiire reageerimine ohtudele.

Praegune geopoliitiline olukord nõuab, et Euroopa riigid töötaksid välja iseseisva julgeolekustrateegia, et resoluutselt vastu seista Venemaa seatud väljakutsetele. Trumpi agendale alistumine võib pikemas perspektiivis kaasa tuua Venemaa domineerimise suurenemise Ida-Euroopas.