Trump nõuab enne Putini kohtumist rahutagatist – mis saab nüüd Ukrainast?

Trump nõuab enne Putini kohtumist rahutagatist – mis saab nüüd Ukrainast?

USA president Donald Trump on avaldanud soovi mitte kohtuda Kremli juhi Vladimir Putiniga enne, kui on saavutatud kokkulepe Ukraina sõjas. Trump ütles, et enne Venemaa presidendiga kohtumise veetmist peab ta teadma, et kokkuleppele on võimalik jõuda. Varem kavandatud kohtumine lükati määramata ajaks edasi, samal ajal kui USA valitsus kehtestas Venemaale uued sanktsioonid. Nagu oe24.at, põhinesid need meetmed Putini soovimatusest lõpetada agressioonisõda Ukraina vastu.

Trump oli konflikti kulgemises pettunud ja uskus varasemasse rahu piirkonnas. Seetõttu on dialoog vaatamata USA sanktsioonidele ning Trumpi ja Putini kohtumise ärajäämisele olulisem kui kunagi varem. Venemaa erisaadik Kirill Dmitrijev ütles hiljuti, et Venemaa, USA ja Ukraina on lähedal diplomaatilisele lahendusele. Tema juba mõnda aega planeeritud visiit USA-sse lähtub eeldusest, et kõnelusi tuleb jätkata, isegi kui sanktsioonid ja poliitilised pinged jäävad püsima. sueddeutsche.de lisab.

Diplomaatilised jõupingutused ja tingimused

Dmitrijev tunnustas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit valmisoleku eest võtta praegune rindejoon rahuläbirääkimiste aluseks. Trump on soovitanud senise rindejoone külmutamist, mida Zelenskyj on juba vastavasisulises avalduses toetanud. Siiski rõhutab Dmitriev, et Trump ei tohiks survestada Venemaad läbirääkimiste tulemuste saavutamiseks. Lõpliku lahenduseni jõudmiseks on Venemaa erisaadik teatanud, et Venemaa ei ole huvitatud ainult ajutisest relvarahust, vaid püsivast rahulahendusest.

USA ja Euroopa toetavad Ukraina seisukohta, mille eesmärk on võita tagasi Venemaa poolt okupeeritud territooriumid ja pikaajaline NATO liikmesus. Samal ajal nõuab Venemaa annekteeritud alade tunnustamist ja Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest. Need erinevad nõudmised muudavad läbirääkimised keeruliseks, nagu märgib ka tagesschau.de. Venemaa jääb vankumatuks ja lükkab tagasi territoriaalsed järeleandmised, mis seab rahuläbirääkimistele tõsise väljakutse.

Rahvusvahelise kogukonna roll

Ukraina soovib osaleda vahetult rahuläbirääkimistel ja nõuab, et tema riiklik suveräänsus tuleb tagada. Läbirääkimised näitavad ELi-siseseid erimeelsusi Ukraina sõjalise toetuse osas, mida rõhutab soov läbirääkimistel kaasa rääkida. 6. märtsil on juba kavandatud ELi eriline tippkohtumine, et selgitada lahendamata küsimusi Ukraina ja Euroopa julgeoleku toetamise kohta.

Üldiselt on olukord Ukraina sõjas jätkuvalt pingeline ning eelseisvad poliitilised arengud ja diplomaatilised jõupingutused on kestva rahu saavutamise üle otsustamisel määrava tähtsusega.