Sõjavangide vahetus Ukraina konfliktis: rahu lootus?

Sõjavangide vahetus Ukraina konfliktis: rahu lootus?

Reedel toimusid Istanbulis Türgi vahendusel kõnelused Moskva ja Kiievi esindajate vahel. Need arutelud keerlesid Venemaa agressioonisõja võimaliku lõpu ümber, kuid pooleteisetunnise läbirääkimiste jooksul relvarahu kokkuleppele ei jõutud. Läbirääkimiste oluliseks punktiks oli 1000 sõjavangi vahetus. See on suurim vahetus pärast konflikti algust 2022. aasta veebruaris. Taotletud vahetuse täpset kuupäeva ei ole avaldatud, kuid Ukraina kaitseministri Rustem Umjerovi sõnul toimub see "lähitulevikus".

Türgi välisminister Hakan Fidan teatas, et nad on põhimõtteliselt kokku leppinud kõneluste jätkamises. Ka Venemaa parlamendi väliskomisjoni juht Leonid Slutski avaldas ootust, et uute kõneluste voorude toimumise osas tehakse kiiresti otsus. USA president Donald Trump oli skeptiline ja väljendas kohtumise suhtes madalaid ootusi, kuid rõhutas valmisolekut Vladimir Putiniga otsevestluseks. Tähelepanuväärne on, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus Putini varem Istanbuli isiklikule kohtumisele, kuid Venemaa pool jättis selle tähelepanuta.

Ettevalmistused relvarahu sõlmimiseks

Samal ajal käivad Saudi Araabias kõnelused võimaliku piiratud relvarahu üle Ukraina konfliktis. Need arutelud toimuvad USA vahendusel ja keskenduvad energiarajatiste vastu suunatud rünnakute ajutisele peatamisele ja relvarahu sõlmimisele Mustal merel. Läbirääkimised toimuvad väidetavalt Riyadhis asuvas luksuslikus Ritz-Carltoni hotellis. Kiiev ja Moskva siin otse läbirääkimisi ei pea. Selle asemel asus vahendajaks USA ning pidas esmaseid arutelusid Venemaa ja seejärel Ukraina esindajatega.

USA erisaadik Steve Witkoff ootab edusamme, eriti relvarahu osas Mustal merel. Ukraina kaitseminister Rustem Umerov nimetas arutelusid "konstruktiivseks", samas kui Venemaa esindajad, nagu Dmitri Peskov, peavad Musta mere julgeolekuaspekte prioriteetseks. USA ja Ukraina on põhimõtteliselt pooldanud piiratud relvarahu, samas kui Kreml seab täieliku relvarahu tingimuseks relvamüügi peatamise Ukrainale.

Praegused võitlused ja geopoliitilised tagajärjed

Vaatamata käimasolevatele läbirääkimistele jätkuvad lahingud Venemaa ja Ukraina vägede vahel. Ukraina kindralstaabi andmetel toimus lühikese aja jooksul 61 Venemaa rünnakut. Vene vägede droonirünnakus Hersonis sai kaks inimest vigastada. Kupjanskis sai suurtükitules vigastada koguni neli inimest. Muret tekitas laupäeval Ukraina kirdeosas Sumy piirkonnas toimunud droonirünnak, milles hukkus üheksa ja sai vigastada seitse inimest.

Geopoliitilised jõupingutused konflikti lõpetamiseks on viimastel kuudel suurenenud. EL nõuab läbirääkimistel suuremat kaasatust, samas kui sellised riigid nagu Poola rõhutavad, et Hiinal võib olla Putini survestamises võtmeroll. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles, et Ukraina ootab Venemaalt vastust oma kaalutluste kohta ja teatas samas, et kui positiivset vastust ei tule, valmistab ta ette täiendavaid sanktsioone.

Selle konflikti juured ulatuvad 2022. aasta kevadesse, mil algasid esimesed relvarahuläbirääkimised. Vaatamata rahvusvahelistele jõupingutustele, sealhulgas ÜRO resolutsioonide kaudu, toimusid kahepoolsed rahuläbirääkimised Venemaa ja Ukraina vahel alles 2025. aasta veebruaris. Venemaa rünnak Ukrainale on sellest ajast saadik esitanud rahvusvahelisele üldsusele tohutu väljakutse. Kui Donald Trump alustas 2025. aasta alguses uusi vahenduskatseid, siis need pole veel vastupanuta jäänud.

Saab näha, kas hiljutised kõnelused ja võimalikud vahenduskäsitlused Saudi Araabias ning kõnelused Türgis võivad viia rahumeelsemate lahendusteni ning kas sõdivad pooled on valmis läbirääkimisi pidama.

Lisateavet käimasolevate läbirääkimiste ja nende tausta kohta leiate aadressilt Väike ajaleht, päevauudised või edasi Vikipeedia.