Kliimapoliitika fookuses: majanduse ümarlaud koos ELi volinikuga Viinis!

Kliimapoliitika fookuses: majanduse ümarlaud koos ELi volinikuga Viinis!

4. juunil 2025 toimus Viinis Euroopa Liidu Majas oluline majanduse ümarlaud, kuhu kutsus keskkonna- ja kliimaminister Norbert Totschnig koos Austria Kaubanduskojaga (WKÖ). Sellel kohtumisel osalesid juhtivate Austria ettevõtete esindajad, et arutada praegusi ja tulevasi kliimapoliitika meetmeid EL tasandil. Keskne tähelepanu oli sellel"Puhas tööstustehing", mille eesmärgiks on Euroopa tööstuse jätkusuutlik dekarboniseerimine ja selle konkurentsivõime tugevdamine.

"Austria ettevõtteid peetakse jätkusuutlike lahenduste väljatöötamisel teerajajateks," märkis Totschnig. Osalejad arutasid väljakutseid, millega ettevõtted silmitsi seisavad ELi kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Rõhutati, et investeeringud kliimakaitsesse peaksid olema ka investeeringud konkurentsivõimesse. Eesmärk on luua sobivad raamtingimused uuenduslikeks lahendusteks ja tagada globaalne konkurentsivõime.

Olulised meetmed ja strateegilised suunad

WKÖ peasekretär Jochen Danninger rõhutas dialoogi tähtsust ELi Komisjoniga ning kutsus üles võtma kiireid ja tõhusaid meetmeid, eelkõige tugevdamaks süsinikdioksiidi lekke meetmeid EL heitkogustega kauplemise süsteemis. Oli üksmeel, et juhtturge tuleb arendada, bürokraatiat vähendada ning äri ja poliitika tihedat koostööd edendada.

Teine keskne teema oli seisukoht, et kliimakaitset ja majandusedu tuleks vaadelda kui ühist võimalust jätkusuutlikuks kasvuks. Arutelud toimusid Austria maailma tippkohtumise kontekstis, mille eesmärk on saata samal nädalal rahvusvahelisi signaale kliimakaitse ja innovatsiooni vallas.

Euroopa kliimapoliitika raamtingimused

Arutelu sobib Euroopa kliimapoliitika raamidesse, mille eesmärk on leevendada kliimamuutuste mõjusid ning vähendada keskkonda ja kliimat kahjustavaid tegevusi. Need pühendunud jõupingutused on seotud rahvusvaheliste lepingutega, nagu ÜRO kliimaraamistik, Kyoto protokoll ja Pariisi leping, mille kõigi eesmärk on oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

EL on juba teinud edusamme: 2020. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus ligikaudu 3 miljonit kilotonni CO₂-ekvivalenti, kusjuures energiasektor andis ligikaudu 26% heitkogustest. ELi poliitika eesmärk on saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide null, mida toetab ELi roheline kokkulepe, mis võeti vastu 2019. aasta detsembris ja kujutab endast kõikehõlmavat kasvustrateegiat nende kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Osa sellest strateegiast sisaldab 2021. aastal vastu võetud EL-i kliimakaitseseadust, mis seaduslikult sätestab, et kasvuhoonegaaside neutraalsus tuleb saavutada aastaks 2050. Lisaks tegi EL-i komisjon 2024. aasta veebruaris ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2040. aastaks 90%, rõhutades kliimakaitsepoliitika kiireloomulisust ja tõsidust.

Kliimapoliitika valdkonna praegune dünaamika ja erinevad algatused annavad selge tõuke sellele, kuidas Euroopa majandust saab muuta kliima- ja tulevikukindlaks. Viini majanduse ümarlaud on oluline samm poliitika ja ettevõtete vahelise koostöö tihendamise suunas, et saavutada need ambitsioonikad eesmärgid.

Üldiselt näitavad arutelud ja ühised eesmärgid, et Austria pole mitte ainult aktiivne panustaja, vaid ka teerajaja kliimakaitses. Majandusedu ja keskkonnateadliku tegutsemise kombinatsioon võib olla eeskujuks edasistele arengutele.

* Lisateabe saamiseks külastage OTS ja Föderaalne Keskkonnaagentuur.