Karner kaitseb küüditamisi: Austria on EL-is pioneer!

Karner kaitseb küüditamisi: Austria on EL-is pioneer!

Siseminister Gerhard Karner (ÖVP) kommenteeris vastasseisu tekitavas intervjuus Armin Wolfile praegust olukorda küüditamisega Austrias. Karneri sõnul oli 2025. aasta esimesel poolaastal küüditamiste arv eelmise aastaga samal tasemel, 6554 inimest, millest umbes pooled olid vabatahtlikud. "35 inimest peavad iga päev Austriast lahkuma," selgitas Karner ja kirjeldas numbreid kui "väga head ja korralikku tasakaalu". teatab, et....

Umbes pooled küüditatud inimestest said kurjategijateks, mida Karner tõstis esile kui olulist aspekti võitluses salakaubavedajate ja ebaseadusliku rändega. Küll aga tekitavad märkimisväärset muret kavandatavad väljasaatmised Süüriasse. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) peatas hiljuti ajutiselt sellised väljasaatmised pärast süüdimõistetud terroristi repatrieerimise üle puhkenud furoori. Karner kirjeldas peatust "ajutise meetmena" ja rõhutas, et tehakse kõik ettevalmistused tulevaseks väljasaatmiseks Süüriasse. , ütles kroon.

Väljasaatmispoliitika ja vabatahtlik tagasipöördumine

Intervjuus arutas Karner ka umbes 500 inimest, kes on võtnud vastu pakkumise vabatahtlikult Süüriasse tagasi pöörduda. Tagasisaatmisnõuanne on märgatavalt paranenud võrreldes eelmiste aastatega, mil see oli “aeglane”. Samas ei saa välistada ka sunniviisilist tagasisaatmist Süüriasse. Samuti lükkas ta tagasi ÜRO üleskutse uurida Süüriasse küüditatud mehe asukohta, kes on vahepeal kadunud: "See pole meie töö." , jätkas Karner.

Karner näeb küüditamispoliitika kriitikat oma kursi kinnitusena. Ta nentis, et Austria oli esimene EL-i riik, kes korraldas aktiivseid väljasaatmisi Süüriasse. 2024. aastal saadeti Süüriasse terrorismis süüdi mõistetud kurjategija, kelle jälg siis sõjast räsitud riigis kadus. Põgenike valitsusvälised organisatsioonid väljendasid väljasaatmise peatamisel kergendust, kuna Süürias ei olnud põhilised inimõigused tagatud , tõstab esile krooni.

ELi varjupaigapoliitika plaanid

EL-i tõenäolise väljasaatmisreformi kaugeleulatuvas kontekstis kavandab EL-i Komisjon uut tagasisaatmismäärust, et kiirendada tagasilükatud varjupaigataotlejate väljasaatmist liikmesriikides. Määrusega soovitakse luua ühtne lahendus kõikidele EL-i riikidele ja sätestab, et EL-i riik võib tagasilükatud varjupaigataotlejad üle anda teisele liikmesriigile, kes seejärel väljasaatmise teostab. , teatab ZDF.

Seni ei ole varjupaiga- ja rändepaketis (CEAS) tagasisaatmist käsitletud, sest konsensust pole saavutatud. Ettepaneku eesmärk on lahendada juba olemasolevad probleemid ja suurendada küüditamiste arvu. See võib kaasa tuua ka riigist lahkuma sunnitud inimeste kergema kinnipidamise, mida kriitikud peavad problemaatiliseks. Kolmandates riikides asuvad tagasisaatmiskeskused on samuti väljapakutud mudelid ELi-suunalise rände jätkusuutlikuks vähendamiseks, kuigi nende keskuste tõhusus on endiselt küsitav. , jätkas ZDF.

Üldiselt näitab olukord Austrias ja ELis, kui keerulised on väljakutsed rände ja varjupaiga valdkonnas. Väljakuulutatud poliitiliste meetmete ja käimasoleva dialoogiga näivad ametivõimud aga olevat pühendunud olukorra parandamise võimaluse leidmisele.