Gaboni hääled pärast riigipööret: suured ootused Brice Oligui Nguema suhtes!

Gaboni hääled pärast riigipööret: suured ootused Brice Oligui Nguema suhtes!

12. aprillil 2025 valisid Gaboni inimesed uue presidendi. Need valimised toimusid poolteist aastat pärast sõjaväelist riigipööret, mille tulemusel võttis 30. augustil 2023 võimu üle kindral Brice Clothaire Oligui Nguema. Oligui Nguema tõusis kõige lootustandvamaks kandidaadiks pärast seda, kui ta oli edukalt vabastanud oma nõbu, kauaaegse riigipea Ali Bongo. Bongo oli olnud võimul alates 2009. aastast pärast seda, kui ta pärast 42 aastat valitsenud isa Omar Bongo surma asus võimule. Oligui algatatud poliitilist muutust tähistasid paljud Gaboni elanikud korruptsioonist ja halvast valitsemisest vabanemisena.

Valimistulemusi on oodata esmaspäeval, 14. aprillil 2025. Hääletama kutsuti 920 000 inimest. Valimisaktiivsus oli üle 87 protsendi, mis viitab elanikkonna suurele huvile uue alguse vastu. Oligui avaldas kindlustunnet ja soovis parimatele kandidaatidele edu. Tema peamine vastane oli endine peaminister Alain Claude Bilie-By-Nze, samas kui kokku kandideeris kaheksa kandidaati, sealhulgas üks naine. Oligui domineeris valimiskampaanias: pealinnas Libreville'is olid tema konkurentide valimisplakatid vaevu näha, samal ajal kui jaoskondade ette tekkisid pikad järjekorrad.

Oligui Nguema karjäär

Garde Républicaine'i komandörina vastutas Oligui Nguema presidendi julgeoleku eest. Tal oli varakult alanud sõjaväeline karjäär ja ta õppis Marokos Meknesi kuninglikus sõjaväeakadeemias. Pärast Omar Bongo surma 2009. aastal töötas Oligui algul diplomaatilistel ametikohtadel, enne kui ta 2018. aastal Gaboni tagasi kutsuti. Pärast Ali Bongo insuldi saamist asus ta juhtima Garde Républicaine'i salateenistust ja ülendati hiljem komandöriks.

Tema juhtimisel kasvas eriüksus ligikaudu 30 liikmelt üle 300 liikme. Spekuleeritakse, et Oligui Nguema tegeles Ali Bongo võimu tugevdamisega juba enne riigipööret, kuna tema riigipöördest teatati presidendilossis. Tema kontroll Garde Républicaine'i üle ning teadmised diplomaatilistest ja sõjalistest protseduuridest võisid anda talle otsustava eelise võimu haaramisel.

Gaboni väljakutsed

Hoolimata muutuste lootustest seisab Gabon silmitsi suurte väljakutsetega, sealhulgas infrastruktuuri puudused, bürokraatia ja sagedased elektrikatkestused. Suurem osa elanikkonnast elab vaesuses, hoolimata riigi rikkalikust toorainest. Maailmapanga andmetel on noorte tööpuudus murettekitavalt kõrge, ligi 40 protsenti.

Rahvusvaheline üldsus jälgib Gaboni murega. Alates 2020. aastast on Aafrikas toimunud mitmeid sõjaväelisi riigipöördeid, mida paljud peavad vastuseks kaebustele ja vägivallale endistes kolooniates. Arvamused sõjalise sekkumise kohta on erinevad: küsitlus näitab, et 54% aafriklastest toetab sõjalist sekkumist tõsise võimu kuritarvitamise korral, samas kui 42% on selle vastu. ÜRO peasekretär António Guterres on kirjeldanud hiljutisi sündmusi kui riigipöörde epideemiat.

EL saatis kohale valimisvaatlejad, kuid mitmes kohas keelati neile juurdepääs, mis tekitas muret valimisprotsessi läbipaistvuse ja õigluse pärast. Oligui Nguema kirjeldas aga hääletust kui "läbipaistvat" ja "rahumeelset". Gabonis loodavad paljud kodanikud, et valimised toovad kaasa muutusi ja edusamme, kuid jäävad Aafrika geopoliitilisi rahutusi arvestades edasiste arengute suhtes skeptiliseks.