Suche
Mein Konto
Varjupaigaskandaal Austrias: Kickl nõuab rände radikaalset peatamist!
FPÖ juht Kickl kutsub üles peatama asüülitaotluse ja kritiseerib Austria migratsioonipoliitikat. Fookuses jooksev statistika ja arengud.
Varjupaigaskandaal Austrias: Kickl nõuab rände radikaalset peatamist!
Oma viimases kõnes kutsus FPÖ juht Herbert Kickl üles lõpetama radikaalselt Austria asüülipoliitika. Ta kritiseerib praegust strateegiat kui ühiskonna hävitamist ja hoiatab saatuslike vigade eest ELi tasandil. Kickl selgitab, et tema siseministriks oleku ajal 2018. ja 2019. aastal vähendati oluliselt varjupaigataotlejate arvu, mida ta näeb FPÖ eduna. Poliitik mõistab hukka ka kõik katsed ühineda NATO-ga kui Austria põhiväärtuste murdmisega ja süüdistab teisi erakondi silmakirjalikkuses, samas kui FPÖ on pühendunud riiklikule suveräänsusele.
Austria on praegu maailma kalleim heaoluriik, mis kajastub OECD andmetel 2025. aastal 29,8-protsendilises heaolumääras. See arv peegeldab kodanikke koormavaid kõrgeid makse. Sotsiaaltoetustele, pensionidele ja tervishoiule tehtavad kulutused kasvavad rahvastiku vananemise, inflatsiooni ja tööpuuduse kasvu tõttu pidevalt. Eelarvedefitsiit prognoosib selles kontekstis kasvuks üle 5 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKT).
Praegune varjupaigastatistika
Praegune statistika näitab, et 2025. aasta jaanuarist augustini tehti Austrias varjupaiga ja täiendava kaitse valdkonnas kokku 6984 positiivset otsust. See on eelmise aastaga võrreldes dramaatiline 61 protsendiline langus ja madalaim väärtus alates 2021. aasta algusest. Suurima osa positiivsetest otsustest said afgaanid ja süürlased. Huvitav on see, et lapsed, kes moodustavad 51 protsenti kõigist varjupaigataotlustest, on selles kontekstis oluline demograafiline rühm.
- Positive Entscheidungen: 6.984 (Rückgang um 61 %)
- Afghan/innen: 3.959
- Somalier/innen: 885
- Syrer/innen: 751
- Asylanträge insgesamt im August 2025: 11.622 (Rückgang um 32 %)
Enamik taotlusi, 34 protsenti, olid pärit Afganistani varjupaigataotlejatelt, samas kui 25 protsenti olid süürlased. Märkimisväärne osa taotlustest oli tingitud perekonna taasühinemisest või mitmekordsetest taotlustest. Kokkuvõttes oli ainult 39 protsenti äsja saabunud varjupaigataotlejate taotlustest originaalsed.
Meetmed illegaalse rände ohjeldamiseks
Edasises kontekstis rõhutab siseminister Gerhard Karner, et Austrias on võetud mitmeid meetmeid ebaseadusliku rände jätkusuutlikuks ohjeldamiseks. Ebaseaduslike migrantide vahistamised langesid eelmiste aastatega võrreldes ligikaudu 95 protsenti ning ka asüülitaotlused langesid ligikaudu 37 protsenti, mis on üle EL-i trendi. Märkimisväärne tulemus on see, et Austria registreerib vaid 2,3 protsenti ELis esitatud varjupaigataotlustest.
Rõhutatud poliitika viib illegaalse rände drastilise vähenemiseni ja keskendub selle nulli poole viimisele. Intensiivne piirikontroll ja varjupaigamenetluste tõhustatud jõustamine on selle strateegia kesksed elemendid, mis hõlmab ka varjupaigataotlejatele töökohustuse kehtestamist.
Need varjupaiga- ja rändepoliitika kõikehõlmavad arengud kajastavad mitte ainult praegusi väljakutseid, vaid ka eesmärke ja meetmeid, mida valitsus taotleb rände- ja integratsiooniprotsesside üle kontrolli taastamiseks.