Solingeni noarünnak: kas kurjategijate repatrieerimine Süüriasse on võimalik?

Solingeni noarünnak: kas kurjategijate repatrieerimine Süüriasse on võimalik?

Saksa pagulaspoliitika uusimas arengus on arutlusel Kirde-Süüria autonoomse omavalitsuse märkimisväärne pakkumine. Pärast laastavat rünnakut Solingenis, kus Süüria kodanik pussitas mitut inimest, ja sellele järgnenud kuriteo tunnistamist Islamiriigi poolt, kerkib Saksamaal taas päevakorda küsimus, kuidas käituda kuritegusid toime pannud Süüria põgenikega. Kirde-Süüria välisminister Elham Ahmed viibib praegu Saksamaal ja on propageerinud süürlaste, sealhulgas kurjategijate tagasivõtmist.

Ahmedi visiidi eesmärk on meelitada Saksamaad koostööd tegema nende piirkonnaga, mida tuntakse Rojava nime all. Nende pakkumine sisaldab Süüria põgenike vastuvõtmist, olenemata sellest, kas nad on algselt pärit riigi kirdeosast. Kirde-Süüria üritab erinevalt Assadi kontrollitavast valitsuspiirkonnast luua Süüriast sõltumatut ja stabiilset osa. Seda stabiilsust õõnestavad aga sõltuvus PKK-st – Saksamaal keelatud kurdi organisatsioonist – ja korduvad rikkumised Türgi poolt.

Majanduslikud võimalused ja väljakutsed

Kirde-Süüria majandusareng võib mängida otsustavat rolli terrorismi mõjude vastu võitlemisel. Viljakaks poolkuuks nimetatud piirkonnas on tohutult loodusvarasid, sealhulgas naftat ja nisu. Ametivõimud on aga teadlikud, et suurte põgenikerühmade vastuvõtmine nõuab infrastruktuuri parandamist. Ahmed juhib tähelepanu, et vaatamata valmisolekule süürlasi vastu võtta, oleks piirkonna majanduslikult tasemele viimiseks, mis selliseid meetmeid võimaldaks, vaja laialdast rahvusvahelise üldsuse toetust.

Rojavas elab praegu umbes 20 000 Liibanoni konflikti eest põgenenud põgenikku. Piirkonna majanduse tugevdamine võib seega kaudselt kaasa aidata äärmusjõudude, nagu Islamiriik, mõju vähendamisele. Ahmedi nägemus on tugeva majanduse kaudu äärmuslike liikumiste baasist ilma jätta.

Poliitilised reaktsioonid ja avatud küsimused

Axel, sakslaste seisukoht on seni olnud ettevaatlik. Kuigi Münsteri kõrgem halduskohus otsustas hiljuti, et Süürias ei ole enam tõsist ohtu tsiviilelanikele, kõhkleb föderaalvalitsus Rojava pakkumisele vastamisel. Selle vastumeelsuse põhjuseks võib olla piirkonna ebaselge poliitiline staatus. Varem on kantsler Olaf Scholz aga propageerinud kuritegusid toime pannud põgenike väljasaatmist, kuigi kõnelused Assadi režiimiga on seni välistatud.

Rojava omavalitsus loodab endiselt positiivset arengut. Ahmed kordas, et piirkond on valmis pidama läbirääkimisi ja astuma konkreetseid samme, et tervitada Süüria kurjategijaid ja ähvardusi. Saab näha, kas Saksamaa valib selle ebatavalise tee.

Lisateavet selle teema kohta leiate saab lugeda www.n-tv.de artiklist.