Köln: peapiiskopkond kuulutab välja finantsaruande - languse vaatamata üleliigsele!

Köln: peapiiskopkond kuulutab välja finantsaruande - languse vaatamata üleliigsele!

Köln on sel aastal peapiiskopkonna märkimisväärselt avaldanud: finantsaruanne 2023. aastal. Moto "väärtuste loomine" kohaselt saab selgeks, et peapiiskoprik suutis saavutada iga -aastase ülejäägi umbes 5 miljonit eurot vaatamata keerulistele majanduslikele tingimustele, nagu näiteks kiriku kõrge inflatsioon ja tagasi lükav. Kuid see kujutab endast olulist langust võrreldes 2022. aastaga, kui peapiiskoprik viidi lõpule 30 miljoni euroga pluss.

Rahalise olukorra peamine põhjus on koguduse maksust saadud tulude langus. Need olid 2023. aastal umbes 655 miljonit eurot, mis kujutab endast selget langust võrreldes eelmise aasta 689 miljoni euroga. Kölnide peapiiskopkonna majandusteadlane Gordon Sobbeck selgitab, et nõrka majandusarengu ja tööturu väljakutseid peetakse sageli maksutulu languse olulisteks liikumapanevaks jõuks. Lisaks on koguduse liikmete ja demograafilise vanuse arengu vähenemisel üha suurem mõju.

Kirikumaksu rahaline kasutamine

Aruande keskmes on kiriku maksuressursside kasutamine. Pastoraalüksustesse voolas üle 236 miljoni euro, mis on kiriku elu aluseks kohapeal. Neid vahendeid kasutatakse pastoraalhoolduse, hoolduse, personali kulude ja arvukate eriprojektide jaoks. On tähelepanuväärne, et kirikus saagiseid kasutatakse peamiselt sotsiaalsete ja haridusprojektide jaoks.

Märkimisväärne osa sissetulekust, nimelt umbes 83 miljonit eurot, oli ette nähtud haridus- ja teadusprojektide jaoks. See hõlmab mitte ainult 33 peapiiskopi kooli, vaid ka seminari ja mitmesuguseid haridusalgatusi. Lisaks sai Caritase piirkond enam kui 60 miljonit eurot, et toetada enam kui 100 nõustamiskeskust ja asutust, mis hoolitsevad erilist integratsiooni ja rände eest.

jätkusuutlikud rahalised perspektiivid

Finantsolukord on endiselt murettekitav mitte ainult langeva sissetuleku, vaid ka suurenevate kulude tõttu. Sobbeck hoiatab 2030. aastaks umbes 100 miljoni euro suuruse võimaliku rahalise lünga eest, ei tohiks võtta järjepidevat vastumeetmeid. Majandusliku raamistiku plaan peaks aitama neid väljakutseid lahendada. Lamedate lõikude võtmise asemel soovib peapiiskopkond kohandada üksikuid majapidamispiirkondi ja saavutada seeläbi konkreetseid kokkuhoidu. "Iga funktsionaalne valdkond peaks võtma meetmeid tulevase finantseerimise säilitamiseks," rõhutab Sobbeck.

Pikaajalise tegutsemisvõime tagamiseks soovib peapiiskopkond alustada esialgseid kohandamismeetmeid 2025. aastal. Sobbeck on optimistlik, et need ennetavad sammud aitavad kaasa kiriku elu kindlustamisele. See on tasakaalustav tegevus praeguse finantsolukorra lahendamise ja tulevaste põlvkondade stabiilse tuleviku tagamise vahel.

Lisateabe saamiseks nende arengute kohta ja peapiiskopkonna finantsolukorra üksikasjaliku esitluse kohta põhjaliku aruande kohta www.erzbistum-koeln.de viidatud.