Krenz ja DDR: nostalgia või oht noortele?

Krenz ja DDR: nostalgia või oht noortele?

Arutelu Saksa Demokraatliku Vabariigi (GDR) mineviku üle on hiljuti saanud uut hoogu, eriti Saksa Demokraatliku Vabariigi ühe viimase juhi Egon Krenzi avalduste kaudu. Krenz, kes läks ajalukku Vaba Saksa Noorsoo (FDJ) esimese sekretärina, püüdis vastutust sotsialistliku riigi kokkuvarisemise eest perspektiivi panna. 5. oktoobril 2024 peetud kõnes, mis peeti rahumeelse revolutsiooni 35. aastapäeva puhul, meenutas ta SDV-d ja selle ideaale ning andis ülevaate oma nägemusest toonastest sündmustest.

Krenz rääkis, kuidas DDR lagunes "süsteemide lahingus", ilma et oleks selgelt öelnud, et DDR-i inimesed ei olnud lõpuks süsteemiga rahul. Krenzi sõnul “purustasid” unistuse sotsialismist sisemised probleemid nagu ebaadekvaatne infopoliitika ja bürokraatia. See argument jätab aga vastuseta küsimused: kas kohanemise puudumine oli tegelikult 1989. aasta rahutuste ainus põhjus või olid rahva vastupanul sügavamad struktuursed põhjused?

Narratiiv rahust ja konfliktist

Krenz kirjeldas SDV-d kui "Saksa rahuriiki", mis peegeldab tema enda seisukohta. Ta väitis, et SDV ei ole kunagi sõda pidanud, kuid see väide tuleb tõsiselt kahtluse alla seada. SDV toetas aga sõjaliselt erinevaid riike, näiteks 1973. aasta Yom Kippuri sõjas, ja varustas valitsusi relvi, mis vastasid nende poliitilistele eesmärkidele. Lisaks suruti 17. juunil 1953 toimunud ülestõus julma vägivallaga maha ja Berliini müüri ääres hukkus palju inimesi. Krenzi väide SDV rahumeelsest olemusest on reaalsusega teravas vastuolus ja tõstatab küsimuse, milline peaks rahumeelne ühiskond tegelikult välja nägema.

Oma kõnes käsitles Krenz ka geopoliitilisi pingeid ja suhteid Venemaaga. Tundub, et ta tunneb nostalgiat selle aja järele, mil sakslaste ja Nõukogude Liidu inimeste vaheline usaldus oli veel puutumata. See aga ignoreerib praegust ebakindlat olukorda, kus Ukraina konflikt ja Venemaa agressiivne välispoliitika Putini juhtimisel ähmastavad pilti. Krenzi kriitikavaba naasmine vanade vaenlase piltide juurde tekitab küsimusi tema poliitilise arusaama kohta.

Kriitika asjakohasus

Hääled Krenzi poolt ja vastu on aga vastandlikud. Samal ajal kui tema toetajad teda tähistavad, on üha suurem skeptitsism, eriti nooremate inimeste seas, kes ei suuda end DDR-iga samastada. Ühes intervjuus kiitis Krenz mõnda poliitikut Venemaa-sõbraliku hoiaku eest ja rõhutas, et nad on julged. Kuid selline lähenemine vanadele mõttemallidele ja poliitilistele vaadetele näitab ohtlikku kalduvust romantiseerida minevikku ja ignoreerida oleviku tegelikkust.

Seda arutelu silmas pidades jääb õhku küsimus, kuidas Krenzi lugudesse suhtuda. Kas peaksime möödunud ajastu esindajana teda lihtsalt kuulama või on vaja aktiivselt küsimusi esitada ja vastu vaielda? Eriti ajal, mil paljud nooremad on huvitatud alternatiivsetest vaadetest ja kogemustest, on ülioluline edendada kriitilist suhtumist ajaloolistesse faktidesse ja nende mõjusse olevikule.

Aruanded Krenzi ja tema avalduste kohta ajendavad meid vaid SDV pärandit ja õppetunde lähemalt vaatama. Rahu ja konfliktide harmoonilisse konteksti asetamine võib olla polariseeritud ühiskonnas kahjulik.

Pakkuge täielikku intervjuud ja praeguse poliitilise arutelu üksikasjalikku analüüsi teave aadressil www.l-iz.de.