Katastroof napilt ära hoitud: päästmine naftatankeri Annika” põlengu järel!

Katastroof napilt ära hoitud: päästmine naftatankeri Annika” põlengu järel!

Heiligendammi lähedal tankeri “Annika” põleng tõi hiljuti taas tähelepanu keskmesse ohutusmeetmete vajaduse Läänemerel. Tänu päästeteenistuste ja päästjate kiirele tegutsemisele suudeti ära hoida midagi hullemat, näiteks massilist keskkonnakatastroofi. Sellegipoolest suhtutakse föderaalvalitsuse otsusesse lükata tagasi piirkonna täiendav päästelaev suure mõistmatusega.

Keskkonnaminister Till Backhaus (SPD) väljendas pettumust neljanda hädaabilaeva tagasilükkamise üle, mis pidi asuma Rügeni lähedal, et kaitsta hädaolukorras uut veeldatud maagaasi terminali Mukranis. "Föderaalvalitsus pole laeva järele seni vajadust näinud," selgitas ta.

Nõuab suuremat turvalisust

Osariigi valitsus oli esitanud föderaalvalitsusele põhjaliku nõudmiste nimekirja, mis sisaldas muu hulgas LNG terminali ehitamist. Backhaus ja majandusminister Reinhard Meyer (SPD) nõudsid ligi miljardi euro suuruseid investeeringuid Läänemere turvalisuse ja infrastruktuuri parandamiseks. "Täiendava pukseerimis- ja mahalaadimisvõimega laev oli üks keskseid nõudeid," rõhutas Backhaus, "oleme tahtnud, et selleks oleks 20 miljonit eurot." Kuid föderaalvalitsus lükkas selle taotluse tagasi.

Kliima- ja majandusminister Robert Habeck väljendas Backhausiga solidaarsust ja kutsus föderaalset transpordiministeeriumit õnnetuste ennetamise ümber hindama. "Kui tuletõrje ja rannakaitse vajavad täiendavaid kustutuslaevu, siis olen neile toeks," ütles Habeck.

Teine murettekitav detail on praegu Lubminis asuva naftasõjalaeva Orfe vanus. Peaaegu 60-aastase teenistusega laeval lubatakse lahkuda ainult siis, kui vesi on suhteliselt vaikne, mistõttu on see paljudes tööstsenaariumides kasutuskõlbmatu. Kui lainekõrgus ületab poole meetri, jääb laev sadamasse. See illustreerib kaasaegsete ja vastupidavate päästeüksuste ostmise kiireloomulisust.

“Annikaga” juhtumise ajal olid ilmastikuolud soodsad ning kiirelt käivitatud päästemeetmed andsid selle õnnestumisele otsustava panuse. "Meil vedas ilmaga," ütles sadamakapten Falk Zachau, "teistel tingimustel oleks päästmine palju keerulisem olnud." See toob esile ebakindluse, millega piirkond peab tegelema võimalike veetranspordiriskide tõttu.

Ajaloolised kontekstid ja tuleviku väljakutsed

Pinged päästelaevade kasutamise pärast tekkisid juba 2015. aastal, kui Saksa merevägi paigutas kulude tõttu Rostockist Kieli naftatõrjelaeva. Backhaus kasutas juhtunut “Annikaga” argumendina, et seada kahtluse alla varasemad otsused. "Annika õnnetus oli näpunäide," ütles Backhaus, kes kutsus ühtlasi üles rangemalt reguleerima nafta vedu kahekordse põhjaga laevadel.

Juhtum on taaskäivitanud arutelu Rostocki sadamataristu laiendamise ja veeohutuse üle. Rostocki naftasadamat kavatsetakse laiendada, et kaasata lisavõimsust, samal ajal suureneb oht, et tankereid veab suuremas koguses ohtlikke aineid. "Rohkem laevu tähendab meie rannikule suuremat ohtu," ütles Backhaus.

Tulekahju “Annikal” ei mõjuta mitte ainult vahetut ohutust, vaid tekitab küsimusi ka päästeteenistuste ettevalmistuse ja reageerimisvõime kohta, millele tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Kindlasti jätkub arutelu piisava päästevõimekuse üle, kuna piirkond on potentsiaalselt kriitilise seisundi lävel.

Kokkuvõttes näitab juhtum, kui oluline on, et föderaal- ja osariikide valitsused leiaksid ühiselt lahendused ranniku ohutuse tagamiseks. Isegi kui võimude praegune tulemus on lisalaeva tagasilükkamine, jääb lootus, et “Annika” õnnetuse õppetunnid ei unune.