Kaiser kutsub üles selgusele: kaitske inimõigusi digitaalses transformatsioonis!

Kaiser kutsub üles selgusele: kaitske inimõigusi digitaalses transformatsioonis!

Austria föderaalne siseminister Gerhard Kaiser tegi hiljutises artiklis selge avalduse Euroopa inimõiguste konventsiooni (ECHR) kohta. Pealkirja all „Euroopa inimõiguste konventsioon – vundament, mida me ei tohi purustada, vaid pigem stabiilsena hoida“ märgib ta, et EIÕK jääb muutumatuks ja seda ei saa kahtluse alla seada. Tema eesmärk on käsitleda objektiivselt inimõiguste küsimust, eriti rände, digitaliseerimise ja tehisintellekti (AI) üha suureneva kasutamise kontekstis.

Kaiser hoiatab migratsioonipoliitika debattides ideoloogilise leeri mõtlemise eest. Ta näeb uusi väljakutseid, eelkõige seoses laste ja noorte kaitsmisega Internetis äärmusliku sisu eest. Minister rõhutab inimõiguste mõistmise olulisust dünaamilise kaitsesüsteemina, mille eesmärk on tagada inimväärikas ja turvaline elu. Ta rõhutab, et EIÕK peaks jätkuvalt arenema, et säilitada oma kõrge staatus ka tulevikus.

Tehnoloogiline mõju rändele

Rände kontekstis on digitaliseerimine keskne punkt, nagu praegune infotund alates Amnesty International näitab. Raport pealkirjaga “Defending the Rights of Refugees and Migrant in the Digital Age” käsitleb digitaaltehnoloogiate kasutamist varjupaiga- ja rändesektoris EL-is, Suurbritannias ja USA-s. Selle näiteks on reaalajas õhuseire Vahemere keskosas, et tuvastada kaitset otsivaid inimesi vedavaid paadid ja koostöö Liibüa ametivõimudega, mis viib migrantide kodumaale tagasisaatmiseni.

Asüülitaotlejate järjest tihenev jälgimine, näiteks nende mobiiltelefonide läbiotsimine Euroopa riikide poolt, on pälvinud teravat kriitikat. Lena Rohrbach Amnesty Internationalist väidab, et uued tehnoloogiad ei tohiks viia inimõiguste rikkumiseni. AI-põhine emotsioonide tuvastamine tekitab muret eelkõige seetõttu, et sellel võib olla diskrimineeriv mõju ja see on ebatäpne.

Puudused varjupaigamenetluses ja andmekaitseküsimused

Lisaks teemakohane Amnesty Digital algoritmide ja tehisintellekti suurem kasutamine varjupaigaõiguses. Neid tehnoloogiaid kasutatakse rände liikumise ennustamiseks või varjupaigataotluste läbivaatamiseks. Varjupaigataotlejad peavad sageli avaldama oma andmed, omamata nende kasutamise üle kontrolli, mis rikub informatsioonilist enesemääramist. Saksamaal kasutatakse automaatset keele- ja murdetuvastust ning meetmete proportsionaalsusega seonduvad konkreetsed väljakutsed, nagu teatas föderaalne halduskohus 2023. aasta veebruaris.

Tehisintellektisüsteemide kasvav kasutamine varjupaigaotsuste tegemise protsessides kujutab endast riske. Valed otsused võivad viia põhjendamatute väljasaatmiseni, seades varjupaigataotlejate õigused suuresse ohtu. Seetõttu kutsub Kaiser üles konstruktiivsele arutelule inimõiguste ja migratsiooni üle, mis on vaba populistlikest tendentsidest. See rõhutab vajadust tagada inimõigused pikas perspektiivis ja tagada, et tehnoloogiline areng ei toimuks inimväärikuse ja julgeoleku arvelt.

Digitehnoloogia ja inimõiguste kõrvutamine seab ühiskonnale väljakutse leida tasakaal julgeoleku ja sisserändajate õiguste kaitse vahel. Jääb üle oodata, kuidas seadusandjad ja organisatsioonid nendele dünaamilistele arengutele reageerivad ning kuidas toimub arutelu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle asjakohasuse üle tulevikus.