Innovatsioon läbi talentide: Austria kaitseb end kriiside eest nii!

Innovatsioon läbi talentide: Austria kaitseb end kriiside eest nii!

Enimmüüdud autor ja tippteadur Markus Hengstschläger kommenteerib ühes sügavas intervjuus väljakutset ellu jääda maailmas, mida iseloomustavad tehisintellekt, kliimamuutused ja kriisid. Hans Schmid pärit Leadersnet teatab, et Hengstschläger rõhutab vajadust säilitada tõestatud meetodid, uurides samal ajal uusi võimalusi. See on eriti oluline selleks, et anda õiglust nn võimalikele inimestele – inimestele, kes leiavad lahendusi ka rasketes tingimustes.

Hengstschläger kritiseerib liigset keskendumist keskmisele, mis viib üksikute talentide potentsiaali vähenemiseni. Ta on veendunud, et igal inimesel on erilised võimed, mis võivad peituda sellistes valdkondades nagu teadus, äri, käsitöö või kunst. Nende talentide varajane avastamine ja edendamine mängib üliolulist rolli isiklikus arengus ja Austria uuenduslikkuses.

Uuendused geneetikas

Usaldus teaduse vastu ja uuenduslike lähenemisviiside edendamine on Hengstschlägeri keskne mure. Ta näeb suurt potentsiaali eelkõige geenidiagnostika ja täppismeditsiini valdkonnas. Genoomiandmete ja AI kasutamine üksikute ravimeetodite jaoks ei saa mitte ainult parandada tulemuste kvaliteeti, vaid ka vähendada raseduse katkemist. Näitena toob ta välja esimese polaarkehade implantatsioonieelse diagnostika Austrias, mis tehti 20 aastat tagasi.

Sellesse konteksti kuulub eelkõige CRISPR/Cas9 tehnoloogia. See murranguline meetod DNA spetsiifiliseks muutmiseks, mis esmakordselt avastati Escherichia coli-st, on muutnud geenitehnoloogiat. Kuidas PubMed teatatud, et CRISPR / Cas9 pole mitte ainult kohandatav ja kulutõhus, vaid ka täpsem kui muud meetodid, nagu tsink-sõrme nukleaasid (ZFN) või TALEN-id. See tehnoloogia on võimaldanud märkimisväärseid edusamme ravimite avastamisel ja funktsionaalses genoomikas.

Eetilised piirid ja väljakutsed

Kas geenitehnoloogia võimalused on piiramatud? Meditsiinieetik Alena Buyx hoiatab eetiliste tagajärgede eest, eriti kui tegemist on sekkumisega inimese suguelunditesse. Nende arvates on oht, et pärilikud geenimanipulatsioonid võivad viia soovimatute geneetiliste muutusteni. Sellised sekkumised on Saksamaal seni keelatud, kuid nende üle peetakse vajalikuks intensiivsemat eetilist diskussiooni, kuna diskussioon 2010. a. Deutschlandfunk Nova näitab.

Kokkuvõttes jagavad Hengstschläger ja Buyx sarnast seisukohta: geneetika uuendused nõuavad nii julgust kui ka vastutust. Dialoog teadlaste, eetikute ja ühiskonna vahel on jätkuvalt oluline, et kasutada nende tehnoloogiate pakutavaid võimalusi mõistlikult ja ohutult.