Abihüüd Münchenist: uus uuring paljastab hirmu vajada hooldust!
Müncheni surmaregistrite analüüs näitab, et paljud inimesed otsivad abistatud enesetappu, kuna kardavad abi vajada ilma ägeda haiguseta. Nelja silma põhimõtte puudumine määrustes tekitab vaidlusi.
Abihüüd Münchenist: uus uuring paljastab hirmu vajada hooldust!
Murettekitav aruanne abistatud enesetappude kohta Münchenis paljastab šokeerivad tõed! Tervishoiuameti ja kohtumeditsiini meeskonna läbiviidud murranguline uurimine on uurinud surmajuhtumeid alates 2020. aastast. Üllatuslikult selgub, et suurem osa patsientidest, kellele määrati surmav ravim, olid mitteterminaalselt haiged!
Selle asemel kardavad sageli just vanemad inimesed oma väärikuse pärast, kui hoolduskohustused ei ole enam talutavad. Selle uuringu arst Sabine Gleich selgitab: "Vana inimene kardab, et ei saa enam iseseisvalt elada." Ja see hirm sunnib teda kaaluma abistatud enesetappu. Seda murettekitavat leidu kinnitab ka Claudia Bausewein palliatiivravi kliinikust. Mure enda tuleviku pärast näib olevat kaugeleulatuvam kui praegune haigusolukord.
Abistatud enesetapu hall ala
2020. aastal langes Saksamaal kaua vastuoluline organiseeritud eutanaasia keeld. Sellest ajast alates on abistatud enesetapp olnud võimalik seaduslikul hallil alal, kuid puuduvad selged reeglid. Murettekitav aspekt uurimise juures on kontrolli puudumine protsesside üle: aruannete koostamine, ravimite väljakirjutamine ja enesetapuabi oli paljudel juhtudel ühe arsti kätes! "See tähendab, et sellise üliolulise meetme kohta nagu surm ei ole välist ülevaadet," hoiatab Gleich. Eksperdid nõuavad kiireloomulisi meetmeid ja nelja silma põhimõtet, mis võiks tuua rohkem turvalisust.
Bundestagi arvates on endal kohustus lõpuks luua selged juhised abistatud enesetapu jaoks. Bauusewein kardab selle keerulise probleemi normaliseerumist: "Kui teile jääb mulje, et see on vaid kontrollnimekiri, ei võeta inimeste olukorda tõsiselt." Vastutajad seisavad siin silmitsi tohutu väljakutsega – ja avalik huvi on suurem kui kunagi varem!