Kohtuotsus: pagulaste tagasilükkamine piiril on ebaseaduslik!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Berliini kohus tunnistab ebaseaduslike põgenike tagasilükkamise piiril ebaseaduslikuks ja rõhutab Dublini menetlust.

Ein Berliner Gericht erklärt die Zurückweisung illegaler Flüchtlinge an der Grenze für rechtswidrig und betont das Dublin-Verfahren.
Berliini kohus tunnistab ebaseaduslike põgenike tagasilükkamise piiril ebaseaduslikuks ja rõhutab Dublini menetlust.

Kohtuotsus: pagulaste tagasilükkamine piiril on ebaseaduslik!

Berliini halduskohtu märkimisväärne otsus on tekitanud Saksamaa varjupaigapoliitikas kõmu. Kohus otsustas, et illegaalsete pagulaste tagasipööramine piiril oli ebaseaduslik. Seetõttu ei saa Saksamaa piirikontrollis varjupaika taotlevaid inimesi lihtsalt tagasi lükata ilma Dublini menetluse läbimiseta. See otsus põhineb mitmel kiireloomulisel menetlusel, mille käigus tuleb kaitsta varjupaigataotlejate õigusi, näiteks oe24 teatatud.

Selle konkreetse juhtumi puhul kaebasid kohtusse kolm somaallast – kaks meest ja naine –, kes saabusid Poolast 9. mail ja soovisid taotleda Saksamaalt asüüli. Frankfurdi (Oderi) raudteejaamas toimunud kontrolli käigus saatis föderaalpolitsei nad samal päeval tagasi Poola. Amet põhjendas tagasilükkamist sellega, et kaebajad olid pärit turvalisest kolmandast riigist. Mõjutatud isikud kaitsesid end selle praktika vastu edukalt kiireloomuliste taotlustega, näiteks bz-berliin juhib tähelepanu.

Dublini menetlus

Dublini menetlus on Euroopa Liidu keskne reeglistik, mis reguleerib vastutust varjupaigataotluste eest. Selles on kirjas, et varjupaigataotlejad peavad taotlema selles ELi riigis, kus nad esimest korda ELi sisenesid. Vaatamata selgetele juhistele ei ole Saksamaa ametivõimud aastaid regulaarselt suutnud varjupaigataotlejaid Dublini menetluse kohaselt teistesse ELi riikidesse üle toimetada. 2023. ja 2024. aastal jäi kümnetel tuhandetel juhtudel tegemata isegi vajalikud ülekanded, kuigi palju taotlusi rahuldati, nt. tagesschau.de teatatud.

2023. aastal taotleti 74 622 ülekannet, millest vaid 5053 toimus reaalselt. 2024. aastal oli ülekandeid sama palju, kui heaks kiideti, kuid teostati vaid 5827. Teine näide on kahtlustatava ründaja juhtum, kes oleks tulnud viia Bulgaariasse, kuid seda ei tehtud viivituste tõttu. Selline ebatõhus käitumine ei tekita mitte ainult frustratsiooni, vaid seab kahtluse alla ka õigusriigi põhimõtted.

Väljakutsed ja kriitika

Dublini menetluse väljakutseid süvendavad mõnede ELi riikide koostöövõimetud tingimused. Näiteks Itaalia võttis 2024. aastal Saksamaalt tagasi vaid kolm Dublini juhtumit, vaatamata enam kui 10 000 väljastatud tagasivõtmise nõusolekule. Lisaks soodustavad Saksamaa ametiasutuste viivitused töötlemisel madalaid eduväljavaateid, samal ajal kui Saksamaa kohtud takistavad üha enam üleandmisi, eriti sellistesse riikidesse nagu Horvaatia, kus on muret kohalike kohtumenetluste ja majutusvõimaluste pärast.

Berliini halduskohtu praegusel otsusel võib seega olla kaugeleulatuv mõju varjupaigamenetluste praktikale Saksamaal ja see nõuab kohaldatavate menetluste põhjalikku läbivaatamist Dublini menetluse raames.