Kiireloomulised maksasiirdamised: nii võitleme sobivate doonorite eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Lapsed, kes on ägedas ohus pärast surmamürgitust: kiireloomulised elundisiirdamised ja väljakutsed doonori hankimisel.

Kiireloomulised maksasiirdamised: nii võitleme sobivate doonorite eest!

Saksamaal on tekitanud suurt muret kahe lapse juhtum, kes vajavad raske seenemürgistuse tõttu maksasiirdamist. Sellega seoses on Saksa Maksafond veel kord rõhutanud tungivat vajadust leida sobiv doonorelund, sest aeg on sellistel juhtudel ülimalt oluline. Fondi tegevjuht Markus Cornberg selgitas, et Euroopas alustatakse selliste hädaolukordade korral esmatähtsat doonormaksa otsinguprotsessi. Tavaliselt juhtub see kahe nädala jooksul, mis tähendab, et selle aja jooksul leitakse tavaliselt sobiv organ.

Kiireloomulisus on eriti ilmne, kuna sellistes hädaolukordades tehakse siirdamine sageli tundide või kahe kuni kolme päeva jooksul. Laste puhul on aga veel üks probleem: vajalik maksa suurus on ülioluline ja raskendab sobiva doonori leidmist. Praktikas võib see kaasa tuua pikemad ooteajad, kuna väikeste elundimahtude puhul on vaja vastavat doonorit.

Lõhenenud maks: võimalik protseduur

Veel üks huvitav protseduur, mida võiks kaaluda, on nn lõhenenud maksa siirdamine. Selle meetodi abil saab ühe maksa jaotada kahe retsipiendi vahel. Selliseid kaalutlusi ei võeta aga tavaliselt kohe arvesse, kuna see eeldab, et mõlemat abisaajat ravitakse samaaegselt ja kes vastavad ka asjakohastele kriteeriumidele. Fondi andmetel siirdatakse igal aastal umbes 800 maksa, mis on karm võrdlus nõudlusega, mis on üle kahe korra suurem.

Praegune olukord ei tõsta esile mitte ainult meditsiinilist kiireloomulisust, vaid tekitab küsimusi ka siirdamismeditsiini võimaluste ja piirangute kohta. Vaatamata väljakutsetele, mis on seotud sobivate doonorelundite leidmisega, on endiselt lootust, et lähitulevikus leitakse sobivad maksad, et päästa haigete laste elusid.