Eelarve 2025: investeeringud haridusse ja hooldusse vaatamata laenukoormusele!

Eelarve 2025: investeeringud haridusse ja hooldusse vaatamata laenukoormusele!

18. juulil 2025 avaldati 2024. aasta finantsaruannete olulised detailid, mis näitavad 3,4 miljardi euro väärtuses hoiuseid ja 3,66 miljardi euro väljamakseid. Võlatase püsib stabiilselt alla 15 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKT). Need positiivsed numbrid näitavad, et ligikaudu 70 protsenti tänasest võlast pärineb aastatel 2002–2012, mis näitab pikaajalist stabiilsust. Valju Klõpsake Kärnteni Nii kõrge intressikoormus kui ka juba kustutatud pärandkoormus, näiteks teedeehituse eelfinantseerimine, panevad praegustele finantsstruktuuridele pinget.

Vaatamata nendele rahalistele väljakutsetele lükati edasi investeeringuid erinevatesse valdkondadesse. Nende hulka kuuluvad uurimisklastrid, nagu Silicon Austria Labs ja tekkiv Comet Center, mille eesmärk on tugevdada ettevõtte asukohta. Täiendavad algatused keskenduvad fiiberoptilise laiendamisele, parematele hooldusteenustele ja algharidusele. Pöördumist riigikogu poole peetakse vajalikuks struktuurireformide ühiseks elluviimiseks, et edaspidi oleks võimalik rajada tugevale finantsalusele.

Riigieelarve puudujääk Euroopa kontekstis

Seoses Euroopa Liidu eelarvepuudujäägi reeglitega on liikmesriigid kohustatud vältima ülemäärast eelarvepuudujääki. Seda tehakse stabiilsuse ja kasvu pakti raames, mis piirab riigieelarve puudujääki maksimaalselt 3%ni SKTst. Selle piiri ületamisel võidakse algatada kohtumenetlus, mis võib lõppeda rahatrahviga. Aastatel 2023–2024 suutsid mõned EL-i riigid, näiteks Saksamaa, suurendada oma puudujäägi suhet -2,5%-lt -2,8%-le, samas kui teised riigid nagu Rumeenia (-9,3% SKTst) ja Poola (-6,6% SKTst) ületasid selgelt 3% piiri, näiteks Destatis teatatud.

2024. aastal tõusis EL-i keskmine riigivõlg 81%-ni SKTst – see on kasv võrreldes 80,8%-ga 2023. aastal. Saksamaal oli stabiilne võlatase 62,5%, samas kui Eesti madalaim võlg oli vaid 23,6%. Seevastu on selliseid riike nagu Kreeka (153,6%) ja Itaalia (135,3%), mille võlatase on ELis kõrgeim.

Reformid ja eelarve stabiilsus

Stabiilsuse ja kasvu pakti reformiti varem, et tagada euroala majanduslik ja finantsstabiilsus. Viimane terviklik reform viidi läbi 2024. aastal, mille peamine eesmärk on kõrge võlatase vähendamine ja strateegiliste investeeringute soodustamine. 2025. aasta kevadel tegi komisjon ettepaneku aktiveerida põgenemisklausel, mis peaks võimaldama kaitsekulutusi suurendada ilma puudujäägi piirmäärasid rikkumata. Selle meetme eesmärk oli luua rahaline tegevusvabadus, mis oli varem COVID-19 pandeemia ajal ajutiselt peatatud. Nende eeskirjade üksikasjad leiate veebisaidilt föderaalne majandusministeerium.

See muudab praeguse majandusolukorra nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil ülioluliseks. Eelarvereeglite ja nendega seotud finantsstrateegiate kohandamine on tulevaste väljakutsetega toimetulemiseks hädavajalik. Kuid nende uute eeskirjade tõhusust praktilisel rakendamisel tuleb veel näha.