Julmad noarünnakud: Saksamaa vägivallalaine haardes!

Julmad noarünnakud: Saksamaa vägivallalaine haardes!

Vägivaldne kuritegevus Saksamaal saavutab murettekitavad uued kõrgused. Vägivallakuritegusid registreeriti 2024. aastal viimastel andmetel kokku 217 277, mis on kõrgeim tase alates 2007. aastast. See kuriteovorm, mille hulka kuuluvad mõrvad, raskendatud kallaletungid, vägistamine ja röövimine, kasvas aasta varasemaga võrreldes 1,5 protsenti. Eriti murettekitav on noarünnakute sagenemine, mis jõudis eelmisel aastal rekordilise 29 014 juhtumini. Nagu exxpress.at teatab, vastab see ligikaudu 40-le noarünnakule päevas.

Politsei on leidnud, et noarünnakud moodustavad enam kui 7 protsenti kõigist vägivallakuritegudest. Peamised käivitajad on sageli banaalsed vaidlused. 6. juunil oli Dogernis kahe alkohooliku mehe vahel vaidlus, mis lõppes noarünnakuga. Teine juhtum leidis aset 8. juunil, kui 48-aastast jalgratturit ründasid öö jooksul noaga neli tundmatut ründajat, kes sai eluohtlikke vigastusi. Need ja teised rünnakud illustreerivad vägivalla süvenevat jõhkrust Saksamaa linnades.

Vägivallakuritegevuse statistiline areng

2024. aasta politseikuritegevuse statistika näitab, et mittesakslastest kahtlustatavate vägivallakuriteod kasvasid 7,5 protsenti 85 012 juhtumini. Seevastu registreeritud kuritegude koguarv Saksamaal langes 2024. aastal 1,7 protsenti, 5 837 445-ni. Märkimisväärne langus tuleneb peamiselt kanepi osalisest legaliseerimisest, mis tõi kaasa kanepikuritegude vähenemise. Murettekitavat trendi näitab aga vägivallakuritegude kasv, mida iseloomustab ka nooremate kurjategijate arvu kasv. Kahtlustatavate laste arv kasvas 11,3 protsenti 13 755-ni ja noorte arv 3,8 protsenti 31 383-ni.

Vägivallategudel on elanikkonna turvatundele kaugeleulatuvad tagajärjed. Statistika näitab, et vägivallakuriteod moodustavad vaid umbes 4 protsenti kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, kuid siiski on neil suur mõju inimeste turvatundele. Vägivaldse kuritegevuse kasvu võimalike põhjustena võiks välja tuua psühholoogilise stressi, majandusliku ebakindluse ja sotsiaalsed pinged. Statista andmetel kannatas 2024. aastal vägivallakuritegude all umbes 260 000 inimest.

Kaitse ja turvalisus

Arvestades neid fakte, on politseil üha raskem tagada kodanike turvalisust. Vägivaldsete kuritegude likvideerimise määr on umbes 58 protsenti, mis tähendab, et vähem kui kaks kuritegu kolmest saavad lahendatud. Selline olukord vähendab veelgi elanikkonna turvatunnet ja toob kaasa kasvava mure ühiskonnas valmiduse pärast vägivalda kasutada. Kriminoloogid räägivad "madala lävega valmisolekust kasutada vägivalda", kusjuures paljud kurjategijad tegutsevad alkoholijoobes ja sageli spontaanselt.

Üldiselt on murettekitav noarünnakute ja vägivaldsete kuritegude arv. Ametivõimud peavad kiiresti välja töötama tõhusad strateegiad nende arengute peatamiseks ja linnade turvalisuse suurendamiseks.