Film Hoetgerist: Kunst natside diktatuuri varjus!

Film Hoetgerist: Kunst natside diktatuuri varjus!

Ritterhudes linastub Hamme foorumis 14. ja 15. jaanuaril kell 20.15 režissöör Gabriele Rose’i film “Hoetger – maailmade vahel”. 90-minutiline dokumentaalfilm on pühendatud olulise skulptori, maalikunstniku ja arhitekti Bernhard Hoetgeri elule ja loomingule. 1900. aasta paiku Pariisi avangardi kuulunud Hoetger jättis Worpswede ja Bremenis märgatava jälje, kuid on suures osas unustatud.

Film hõlmab aastaid 1900–1938 ja näitab nii dokumentaalseid kui ka taaslavastatud stseene, milles asjatundjad oma sõna ütlevad. Huvitav on see, et Hoetger püüdis end natsionaalsotsialistidega kiita, kuid see ei õnnestunud, kuna nende kunsti peeti mandunud. Lisaks dokumentaalfilmile poliitiline satiir “Mida laama relvast tahab?” esitleb režissöör Pawo Choyning Dorji, mille tegevus toimub 2000. aastatel Bhutanis ja käsitleb riigis toimuvate muutuste väljakutseid.

Bernhard Hoetgeri elu ja looming

Bernhard Hoetger sündis Hördes rätsepa- ja sepameistri pojana ning läbis aastatel 1888–1892 Detmoldis kiviraidurina, millele järgnes aastatepikkune reisimine. Tema kunstnikukarjäär kujutab endast erinevaid mõjutusi ja jaamu: aastatel 1895–1897 oli ta Franz Goldkuhle Wiedenbrücki kirikukunsti töökoja tehniline direktor – aega, mida ta kirjeldas kui „jõu- ja orja-aastat”, enne kui õppis Düsseldorfi kunstiakadeemias Karl Jansseni käe all.

Aastatel 1900–1907 elas Hoetger Pariisis, kus teda mõjutasid Maillol ja Rodin ning temast sai ekspressionist. 1906. aastal kohtus ta Rodini stuudios Paula Modersohn-Beckeriga. Kunstniku määras 1911. aastal Hesseni ja Reini suurhertsog Ernst Ludwig professoriks ning arendas järgnevatel aastatel märkimisväärset loomingulist jõudu Worpswedes, kus ta asutas muuhulgas ka “Kaffee Worpswede”.

Hoetgeri teosed konfiskeeriti 1937. aasta kampaanias “Degenereerunud kunst”; paljud tema kunstiteosed läksid kaduma. Hiljem põgenes ta Berliinist Šveitsi, kus suri Unterseenis 1949. aastal. Tema haud asub Dortmundi Ostenfriedhofis. Lisateavet tema elu ja töö kohta vt Vikipeedia.

Ritterhude'i filmilinastused pakuvad võimalust selle suuresti unustatud kunstniku ja tema olulise loomingu kohta rohkem teada saada, samas kui kaasaegne poliitiline satiir vaatab kriitilise pilguga sotsiaalsetele muutustele, nagu näiteks Teatati Weser-Kurierist.

– Esitanud Lääne-Ida meedia